Kirjutas ja pildistas Urmas Tartes
Koerliblikas ehk väike-koerliblikas Aglais urticae
Valgetähn-pajuliblikas Nymphalis xanthomelas
Üheks tuntuimaks „kirju suve“ ennustajaks on meil olnud koerliblikas. Teda võib leida kõikjal Eestis. Pikki aastaid võis kohatud musta-oranži-kollasekirjut liblikat pea eksimatult koerliblikaks nimetada.
Täna tuleb kevadel kohatud kirju liblikat aga täpsemalt uurida. Iseäranis viimase kümnekonna aasta jooksul on Eestis oluliselt tõusnud temaga väga sarnase ja lähisugulase – valgetähn-paljuliblika arvukus.
Koerliblikas
Valgetähn-pajuliblikas
Koerliblika ja valgetähn-pajuliblika eristamine nõuab tähelepanelikkust, aga on lihtsalt teostatav palja silmaga.
Valgetähn-pajuliblikas on koerliblikast veidi suurem, tema tiivakiri on pisut väiksema kontrastiga. Vahest kõige silmatorkavam tunnus on tagatiibade ülakülje kannaosas – valgetähn-pajuliblikal on see oranž, koerliblikal aga laialt must.
Kevadised liblikad on alati kulunud või isegi katkise tiivakirjaga ja see võib vahel mõne tunnuse määramisel veidi eksitada.
Pole vahet, kas kohtasime kevadel esimesena koerliblikat või valgetähn-pajuliblikat – toredat ja vaheldusrikast suve ennustavad nad meile mõlemad.
Ilmade soojenedes rõõmustab meid liblikatega kohtumine ikka ja jälle.
