Veebikaamera pilt Timea, LK foorumist
Kõige suurema kakupoja sabasuled paistavad veel pesapaku lennuaval
Kodukakk Strix aluco
Kakukaamera pilti edastame üheteistkümnendat aastat. Tänavused, ellu jäänud kakupojad koorusid 18., 19. ja 20. aprillil. Sellist vaatepilti pole me kaamera ees näinud, aga teada on, et sarnased sündmused linnuriigis aset leiavad.
Umbes kuu vanuseid poegi meelitavad vanalinnud pesast välja, kuigi nad pole veel kaugeltki lennuvõimelised ja peavad noka ja küüniste abil pesapuul ringi turnima. Kakupoeg, kes korra on pesast väljunud ei naase sinna kunagi tagasi. Ainus asi, mis sunnib loobuma kakupoegi nende nn „mugavast elust“ on nälg – tuleb lihtsalt pesast välja minna. Viimasel kolmel päeval istus suurim kakupoegadest pesapaku aval ja tõrjus teisi sinna ronimast ja muidugi olid nooremad veljed näljas.
Vanalindude häälitsusi oli kuulda, aga kas ka isaslindu sest teda oleme me kaamerapildis üldse harva trehvanud nägema.
Eile õhtul, veerand üheksa paiku lahkus esimesena pesapakust suurim kakupoeg sest ta oli päeval, kella poole neljast saadik pesapaku aval kükitanud.
Oli lootus, et mõni vanalindudest toob öösel pesasse jäänutele midagi söödavat ja nii eeldatavalt ka juhtus. Kuid meie kõikide kurvastuseks jäi see pisemale kakupojale hiljaks…
Looduses toimuvat on kena jälgida, aga me peame teadma, et seal toimub armutu olelusvõitlus. Emotsionaalne pool on vahel õõvastav, aga seda rohkem inimese arusaamade, moraali ja eetika tõttu – loodus toimib ratsionaalsuselt.
