Mai neljas nädal. Haavaudu ja beebibuum

Postitas Looduskalender - E, 27.05.2019 - 11.11
Autorid

Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Sisu

Kõik ilm on täis valget vatti, kuid praegu pole see mailõpu ehmatuslumi.

Papli- ja haavavilla lendab nii väikeste ebemete kui suurte valgete tortidena, justnagu keegi oleks oma udupehmet lambakarja tormituules püganud. Aga valge vill võib kuuluda ka võilillerahvale ja selle hulka sahistab tuul kollast männitolmu.

Kogu lendava taimse külluse sekka on ilmunud ka sumisejad. Ja nüüd on suurte sääsehordide kõrvale tekkinud ka kihulased, kes hetkega võivad sääred kihelema kraapida. Teisipäeval tuli autosse sooja ka esimene parm ja herilase-emad otsivad veel ikka pesapaika, sattudes tuppa ja terrassile. Ainsad, keda ma veel näinud ei ole, on vapsikud.

Soosõnajalg ja rohekonn

Soosõnajalg ja rohekonn ( www.loodusemees.ee )

Tiigivesi on nüüd ujumissoe, aga kogu lendav peentolm on paksu kihina tiigi peal. See ei sega rõõmsate roheliste konnade pulmi. Laul on neil suus ja põskedes, mis näevad välja nagu pisikesed nätsumullid.

Nende pruunimatel suguvendadel ujuvad aga mõnes tiigis ringi juba kullesed. Konnaosi on end üle veepiiri sirutanud, hundinuia lehed juba meetripikkused. Tarnade karvased pikad õied ripuvad tuules ja kuutõverohu kuukuljused metsa all.

Mets on saanud pimedaks, sest isegi hilistel lehtijatel  - tammedel, on suured lehekroonid peas ja viimane teiste seas – saarepuu on saanud lehenupsud pähe.

 

Laanepüü tibu

Laanepüü tibu ( www.loodusemees.ee )

Metsalasteaias on beebibuum - jäneselapsed, põdravasikad, mõmmikud ja kõiksugused kutsikad. Sulepallidest kihab rohurinne, piiksuvad laanepüüd ja vudivad kiivitajad. Jätke metsa minnes nädalaks koer koju ja hoidke kass toas!

Maikuu lõpu metsaalune viitab igati sellele, et Eesti ordenikunstnikud said kõrgete aumärke valmistamiseks inspiratsiooni just praegusest ajast – tuhanded väikesed valgetähed on metsapinda katmas – salu- ja mets-tähtheinad ning laanelilled.

Igal juhul praegused metsandusjuhid küll valgetähtesid järgmisel kevadel ei vääri. Kas teate, kui kole on näha värskelt räsitud raielangil miljoneid mustikaõisi kõrbemas? Järgmise mustikasaagi võivad siit korjata alles tänaste koolilaste lapsed oma keskeas.

Ometi on loodus meist vägevam ja laulab taevakaarel tumesiniste pilvede vahel oma võimsat laulu. Looduse vägevusest saab ka kõige tundetum aru siis, kui kõmatab kõu või möllab maru. „Kõu ehk äike on aga tuntud küllusetoojana,“ ütles mu kaasa Mikk Sarv. „Äi-sõna tähendab karjala keeles paljut. Kõuk on aga meie oma maakeeles esivanem.

Müristades annab esivanemate vägi meile teada külluseaja tagasitulekust looduses.“ Ja loodus võidab alati, puistades kasvõi nendele lõpututele lageraielankidele vihmavalinguid uue metsa tärkamiseks.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.