Astelpaju

Postitas Looduskalender - R, 23.08.2019 - 12.12
Autorid

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Astelpaju marjad

Astelpaju marjad ( www.loodusemees.ee )

Sisu

Astelpajude korjamine on suur kunst. Ja suur nutt.

Aga sel aastal vabastasid mind Tartu linnast linnupeletitega äärelinna hirmutatud hakid ja varesed nutupäevadest. Enne kui jaole sain, olid pooled marjad sulissõprade poolt nokavahel katki pigistatud ja kestvate vihmahoogude poolt valgeks pestud.

Tõsi siiski kolm karbitäit sain päästa, kuid rumala peaga jätsin veel mõned oksatäied valmima sünnipäevakoogi kaunistuseks. Aga nüüd on needki läinud.

Küllap on nüüd Tartu hakkide seas hea tervise ja läiksulgedega linnud. Räägitakse ju, et hobustele astelpajuokste söötmine pidi neil karva läikima panema ja kasvanduste forellidelegi antakse astelpajulehti nosida, pärast on kalaliha säravpunane.

Astelpaju on imerohi, omal ajal aretati eriti viljakaid ja tervendavaid astelpaju sorte nõukogude kosmonautide jaoks, paljud neist sortidest on jõudnud Eesti aedadesse.

Ja imet ta teeb, eriti soodustab ta luude kokkukasvamist, olen näinud, kuidas ühel üle kaheksakümnesel Võrumaa naisel paranes puusaluumurd ja vahel viperdama kippuv mälu selgeks lõi neid marju süües. Nii et igas majapidamises peaks paar karbitäit neid marju olema.

Aga korjamine pole tõesti kergete killast, korjata saab vaid mõne nädala jooksul, siis kui marjad pole veel liiga pehmed, aga oleks ikkagi valmis. Ja okkad! Need kribivad käed ära ka siis, kui õpite marjasegadikku lahti harutama – marjad on kindla korra järgi justkui spiraalis või reas, järjest õigelt poolt lähenedes ei põrka me näppupidi okka otsa.

Imetoime, mida nõukogude kosmonautika lootis, oli vananemise ärahoidmine ja igasuguste nahahaiguste ravi. Seemneõli ravivat isegi psoriaasi ja põletusi.

Aga minu jaoks on astelpajutihnik aianurgas justkui väike inimühiskond. Astelpajul on nii isased, kui ka emased taimed. Alguses oli meil aias kaks isast põõsast ja üks emane, siis tõime mõlema isase kohta aeda neli pruuti. Jätsin aga eelmisel aastal aiataguse niitmata ja nüüd on mul seal terve sõjavägi juurevõsust väikesid poisse.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.