Hoiame päästetud hundile pöialt

Postitas Aasta Loom - E, 25.11.2019 - 12.53
Avapilt
Sisu

Eelmise nädala suurim hunditeemaline uudislugu oli ühest väga täbarasse olukorda sattunud võsavillemist. Nimelt oli üks möödunud kevadine kutsikas läinud Tartumaa Koopsi farmi virstahoidlat uudistama.

Eks need virtsalõhnad teevadki uudishimule vastupaneku uljale hundinoorukile kole keeruliseks. Olukord võttis aga ootamatu pöörde, kui hunt märkas lähenemas farmi töötajat ning ehmus niivõrd, et kukkus üleni sõnnikusuppi. Juhtum oleks ehk halenaljakas, kui vaest hunti poleks ohustanud uppumissurm. Virts oli väga külm, hoidlakaldad libedad ning iseseisvalt loomal sealt välja saada ei õnnestunud

Õnneks jätkub Eestis huntidele abikäe ulatajaid – pärast ligi kolm tundi kestnud päästeoperatsiooni õnnestus surmaga silmitsi seisnud poolkülmunud loom kaldale tuua. Seejärel pesti rahvuslooma esindaja puhtaks, föönitati kuivaks ja varustati GPS-kaelusega. Viimaks lasti uinutist veel uimane hunt tagasi loodusesse.

Videos on näha, et loomal oli suur kergendus inimeste juurest minema pääseda. Suplus virtsas polnud ju võsavillemi trööstitu päeva ainus tragöödia. Ka pikk ja hirmutav kokkupuude oma suurima vaenlase, inimesega on hundi jaoks traumeeriv. Kui meie, kes me teame, et kõike tehti looma huvides, näeme hundi kinnipüüdmist-sõidutamist-pesemist-kuivatamist spaapuhkusena, millest oli puudu vaid massaaž ja näomask, siis hundi enda jaoks oli sellises abitus olekus inimeste poolt väntsutamine kirjeldamatult traumeeriv sündmus. Ilmselt toibub ta läbielamistest veel mõnda aega.

Huvitav, kuidas ülejäänud hundikari oma kohevaks föönitatud ja veidralt lõhnava pereliikme vastu võtavad? Loomaaiahuntide puhul on täheldatud, et vahepeal eemal (näiteks veterinaarkliinikus) viibinud ning harjumatu lõhnaga grupiliikme vastuvõtmine ülejäänud hundikarja poolt võib olla vägagi karmikäeline. Looduses on aga hundikarja omavahelised suhted oluliselt sõbralikumad kui loomaaias. Loodetavasti võetakse meie kangelane vastu soojade tervituste ning ohutu huviga.

Võib eeldada, et sellel võsavillemil enam kergekäelise uudishimule järeleandmisega probleeme ei teki – virtsalõhn paneb tal edaspidi ilmselt hirmujudinad üle selja jooksma. Üks asi on aga enam kui kindel – inimhirmu jätkub villemile nüüd küll terveks eluks.

 

Laura Kiiroja

OLEREX TOETAB
RAHVUSLOOMA KODULEHTE.


Olerex logo

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.