Rannikumerel talvitujatest

Postitas Looduskalender - E, 09.12.2019 - 14.14
Autorid

Fotod Arne Ader

Sõtkad merel. Hosby, Vormsi

Sõtkad merel. Hosby, Vormsi ( www.loodusemees.ee )

Sisu

 

Sõtkas      Bucephala clangula

 

Varatalv on tänavu nagu ta on. Sõtkaid kohtame kuni jää tekkeni nii suurematel siseveekogudel, kui rannikumerel.

Meil pesitsevate sõtkaste arvukus pole eriti suur, aga sügisene läbiränne, mis novembrikuuga lõppes oli nagu tavaliselt päris massiline - miks me siis rännet ei hoomanud? Sõtkaste puhul on tegu lihtsalt nn ööränduritega.   

Osa veel siinviibijatest rändab sisevete jäätumisel lõuna poole, aga rannikumerel võime arvestada talvitujatega ja nemad on omakorda kenasti märgatavad kuna vahetavad päevasel ajal mitmeid kordi toitumisala. Pane tähele, et sõtkaste lendu saadab tiibade vilin.

Sõtkaste peakuju paistab isegi eemalt veidi nurksena.

Isaslindude äratundmine ei valmista raskusi: peasulestik eemalt must, aga roheliselt küütlev, põskedel peaaegu ümmargused valged laigud. Kehasulestik mustvalge. Sugupoolte erinevust märkame kenasti Arne ülemisel fotol.

Sõtkad

Sõtkad ( www.loodusemees.ee )

Nii emas-, kui noorlindude peasulestik paistab tumepruunina, heledamaid laike märkame nii tiibadel, kui rinnal. Kehasulestik näib hallikaspruunina.

Olenemata soost on nende sukelpartide nokk väike ja musta värvi, silmad ning jalad kollased.

Emas- ja noorlindude kaaluvad umbes kolmveerand kilo, aga suuremad täiskasvanud isaslinnud ka üle kilo. Tiibade siruulatus võib küündida kolmveerandini meetrist.

Nende sukelpartide toidulaud koosnedes nii selgrootutest ehk limustest või koorikloomadest. Tarbitakse ka taimset toitu, aga seda vähesel määral.

Sõtkaste vaatlused: LINK

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.