Norra jälle hunte kimbutamas

Postitas Aasta Loom - P, 12.01.2020 - 10.00
Avapilt
Sisu
Lipuliin. Foto autor: Rovviltets Røst
 
 
Taas kord alustame aastat pettumust valmistavate uudistega Norrast. Vaatamata sealsele väga väikesele hundipopulatsioonile võttis valitsus nõuks huntide arvukust piirata ka nn hunditsioonis, kus elab vaid kolm karja.
 
 

Möödunud aasta 10. detsembri seisuga elutseb Norras 66–73 hunti. Neist siiski vaid 45-47 elavad täielikult Norra riigi piires, ülejäänud huntide territoorium on osaliselt ka Rootsi riigi mail. Norra on otsustanud, et nende hundid tohivad elada vaid nn hunditsoonis (ligi 5% Norra territooriumist), millest väljapoole hunte ei lubata. Möödunud aastal šokeeris Norra valitsus aga esmakordse otsusega vähendada hunditsoonis elavate karjade arvu.

Rahvusvahelisele tasemele küündinud protestid ei heidutanud Norra valitsust sama otsust tegema ka käesoleval aastal. Taas on lubatud küttida üks kolmest hunditsoonis elavast karjast (Letjenna kari) ning 26 väljaspool hunditsooni elavat hunti.

Vältimaks võimalust, et looma- ja keskkonnakaitse organisatsioonid jõuaksid kohtusse pöörduda ning otsuse täideviimist vähemalt kuni kohtuotsuseni ajutiselt peatada, tegi Norra valitsus eriti kavala nükke: teade otsusest terve hundikari maha lasta anti 31. detsembril 2019. Hundijaht algas 1. jaanuari keskööl.

Ligi 30 jahimeest otsustasid aastavahetuse tähistamise asemel võtta uus kümnend vastu hunte jahtides. Keskööl alustasid nad 17 km ulatuses lipuliinide üles seadmist. Hiljem liitus nendega veel kütte ning 1. jaanuari keskpäevaks oli kütitud juba neli kuueliikmelise karja hunti: ema, isa ning nende kaks aastavanust järglast. Kokku osales aastavahetuse hundijahil umbes 180 jahimeest. Nende endi sõnul hakati suurejoonelist jahti planeerima juba kaks ja pool kuud varem.

Seega lubab Norra valitsus hundijahti hunditsoonis vaatamata looduskaitseseaduses ja Berni konventsioonis sätestatud range kaitse nõudele. Norra Kliima- ja Keskkonnaministeerium on seadnud hundipopulatsiooni majandamise eesmärgiks 4-6 pesakonda aastas. Kuna see eesmärk on täidetud, on ministeeriumi arvates huntide mahalaskmine õigustatud. Eriti arvestades, et ministeeriumi hinnangul olla huntide mahalaskmine „ainus“ võimalik meetod hunditeemalise konflikti leevendamiseks ühiskonnas.

 

 
letjenna karja juhtisane
Letjenna karja juhtisane. Foto autor: Rovviltets Røst

 

On äärmiselt kurvastav, et Norra valitsuse eesmärgiks on hoida hundipopulatsioon kriitiliselt ohustatud staatuses. Samuti paneb kulmu kergitama argument, et selle otsusega leevendatakse ühiskonnas konflikte – miskipärast ei arvestata seda konflikti osapoolt, kes soovib metsloomadele tugevamat kaitset. Uuringud näitavad, et suurem osa Norra elanikkonnast soovib, et Norra looduses oleks elujõuline hundiasurkond.

Norra loomakaitseorganisatsioon NOAH võtab ette kohtuprotsessi, kuna nende hinnangul ei ole valitsuse otsused (nii sel kui eelmisel aastal) Berni konventsiooni ja looduskaitseseadust arvestades seaduspärased.

Laura Kiiroja
OLEREX TOETAB
RAHVUSLOOMA KODULEHTE.


Olerex logo

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.