VIDEO: kes liiguvad kobraste elupaiga kaldaalal?

Postitas Looduskalender - K, 25.03.2020 - 11.11
Autorid

Rajakaamera salvestused monteeris videoks Kalle Pihelgas

 

Vaatame tegelasi nende ilmumise järjekorras

Sisu

 

Harilik saarmas      Lutra lutra

 

Saarmate, poolveeliste imetajate kodupiirkonnaks ongi veekogude kaldaalad.

Saleda ja voolujoonelise kehaga ning lühikeste jäsemetega kiskjad. Saba pikkus ületab poole looma kehapikkusest olles tüvikust jäme ja ahenedes teravaks sabaotsaks. Kasukas selja poolt tumepruun, kõhualune heledam. Karvavahetus algab kevadel ja kestab kuni sügiseni, mis tähendab aastas vaid ühte karvavahetust.

 

Rebane ehk punarebane     Vulpes vulpes

 

Rebane hulkus ringi äsja sadanud lumel, tehes esimesed jäljed, aga peab targemaks kaamera juurest taganeda.. Karvavahetuse aeg on „reinudel“ saabunud, aga pole eriti märgatav.

Jooksuaeg on läbi. Emaslooma kandeaeg kestab umbkaudu kaks kuud ja seega võivad üksikutel emasloomadel esimesi päevi pesas olla suletud silmade ja kuulmeavadega pojad. Pesakonnas on sagedamini neli või viis rebasekusikat, kelle silmad avanevad kahe nädala pärast.

Huvitav, kas tegu on isasloomaga, kelle kohustuste hulka kuulub pere toitmine?

 

Kährikkoer ehk kährik      Nyctereutes procyonoides

 

Kährikupaarid tegutsevad püsivalt koos aasta ringi ja senikaua kuni elupäevi jätkub.

Selline niiske metsaala, mis umbes 100ha suurune sobib neile loomadele kodupiirkonnaks hästi. Karvavahetus algab kährikutel alles maikuus.

 

Kass ehk kodukass         Felis catus

 

Kass võib kodunt üpris kaugele hulkuda. Oleme talilinnu kaamera pildis näinud kassi hulkumas, keda kohaliku küla elanikud ei tunne.

Lindude rände ja pesitsusajal tuleks need armsad nurrumootorid kuidagi kodu läheduses pidada.

 

Harilik kobras     Castor fiber

 

Koprapaar langetatud kaskede juures puukoorest toitumas. Nende elupiirkond jääb sageli selliste vaikse vooluga ojade või kraavide kaldaalale.

Kobraste perekondlik eluviis on tuntud, et noorloomad jäävad vanaloomadega kokku kaheks aastaks. Arvata on, et kaamera ees toimetab üks vanaloomadest koos eelmise aasta pojaga sest nende suuruste vahe on päris märgatav?

Koprapere vanaloomade pulmaaeg algas veebruaris, aga võib kesta veel märtsikuus. Tiinus kestab emasloomal umbes kolm kuud.

 

Mink ehk ameerika naarits      Neovison vison

 

Vilgas, musta või päris tumepruuni kasukaga võõrliik, kelle saba on lühem, kui pool kehapikkust. Kaalult jäävad emasloomad isasloomadest umbes poole kergemateks ehk väga suur emane kaalub kuni kolmveerand kilo.

Niisiis pisikiskjad, kes pole elupaiga suhtes eriti valivad. Muuhulgas jooksuaeg lõpeb neil märtsikuuga, kuid emasloomadel on erineva pikkusega hilinenud implantatsioon, seega poegimist võiks oodata maikuus sest siis on looduses neile loomadele juba piisavalt toitu.

Kährikupaar

Isasele järgnev emane näib tiine olevat. Kandeaeg on umbes kaks kuud ja varane poegimine algab neil aprillis. Pesakonnas on sagedamini viis, kuus poega, aga mõned kährikute emasloomad on väga viljakad.

Saarmad

Saarmate emasloomad poegivad üle aasta, aga vahel isegi kahe aastase vahega ja isasloom poegade hooldusest osa ei võta, kuid elutseb lähikonnas kaitstes ühist kodupiirkonda võimalike sissetungivate liigikaaslaste eest.

Seega võime pea kindlalt arvata, et kaamerapilti on jäänud emasloom koos talle järgneva möödunud aastase pojaga. 

 

Kanakull      Accipiter gentilis

 

Tundub, et tegu kanakulliga. Looduses kohtame ettevaatlikku ja peidulist haugaslast harva. Kuid  mingi hulk kanakulle on kolinud linnadesse jäädes nii linnuhuvilistele sageli silma.

Koprapaari tegutsemine lõpetab video.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.