Ulukiseire 2019: Eestis elab 25 hundipesakonda

Postitas Aasta Loom - P, 16.08.2020 - 15.54
Avapilt
Sisu

 

Seekord heidame pilgu peale igasuvisele Keskkonnaagentuuri poolt koostatud ulukiseire aastaaruandele ning uurime, kuidas meie rahvusloomal käpp käib.

 

Eesti suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava aastateks 2012-2021 seab eesmärgiks säilitada Eestis 15-25 kutsikatega hundikarja (kokku 150-250 hunti). 2019. sügisese seire käigus hinnatigi Eestis elavat 25 hundipesakonda ehk hundikarja, kus sündisid kutsikad. (NB! Saartel kutsikaid ei sündinud, kõik pesakonnad asusid Mandri-Eestis.) See tähendab, et huntide arvukus tõusis 2018. aasta sügise 19 pesakonnalt 25 pesakonnale. Möödunud talv oli huntide õnneks lumevaene ning jahihooaeg ei olnud kuigi edukas: lubatud 86 isendist kütiti kokku 64 hunti. (Koerte murdmiste tõttu andis Keskkonnaamet pärast jahihooaega loa veel 8 hundi küttimiseks, kuid nende lubade alusel kütiti vaid üks Raplamaa võsavillem.) See aga tähendab, et tänavu võib hundipesakondi olla suisa 32-34. Kui see arv sügisel tõesti kinnitust leiab, tuleb metsakutsudel karm talv, sest tuleva jahihooaja limiit võib tulla 170-200 isendit.

Siiski arvestatakse ka tõsiasja, et möödunud jahihooajal kütiti vähemalt viie karja juhtemased ning üks juhtemane hukkus maanteel. Nendelt kuuelt karjalt sel aastal juurdekasvu oodata ei ole. On üsna kindel, et juhtemaseid kütiti veelgi, kuid bioproovide puudulikkuse või esitamata jätmise tõttu pole suudetud neid tuvastada.

Ka kärntõbi räsib Eesti hunti. Võrreldes 2018. aastaga, oli 2019. aastal huntide seas kärntõbi taas suurenenud. Samas polnud olukord sugugi nii nigel kui näiteks aastatel 2011, 2013 ja 2015-2017. Samuti ei tundu kärntõbi huntide puhul olevat niivõrd surmav kui näiteks rebastel, kährikutel ja ilvestel.

Huntide arvukuse tõus pole aga kahjustusi lambakasvatajatele suurendanud. Kahjud on viimase kahe aastaga võrreldes hoopis väiksemad. Kõige enam registreeriti hundi poolt murtud lambaid Raplamaal ja Harjumaal. Jõgevamaal seevastu ei räsitud kedagi ning Lääne-Virumaal läks hundi nahka kirja vaid üks murdmine. Seevastu on viimase kahe aasta jooksul suurenenud hundi murtud koerte arv. 2018. aastal murdsid hundid 18 ning 2019. aastal 22 koera. Samas ei saa seda seostada huntide arvukuse tõusuga, sest varasematel aastatel on kõige rohkem koerte murdmisi toimunud just siis, kui huntide arvukus on suure küttimissurve tõttu vähenenud.

Tänavuse ulukiseire aruande leiab siit: https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/seirearuanne_2020.pdf

 

seire

Fotode allikas: "Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2020" Keskkonnaagentuur

 

Laura Kiiroja

 

OLEREX TOETAB
RAHVUSLOOMA KODULEHTE.


Olerex logo

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.