Üle-eelmisel nädalal võrdlesime huntide ja koerte kuulekust ning sotsialiseeritavust. Mainisime, et kuigi hundist sõnakuulelikku kodulooma ei saa, on sotsialiseerimine vajalik loomaaiahuntide puhul. Nimelt vähendab sotsialiseerimine kõvasti loomaaiahundi inimhirmu ja seetõttu ka stressi ning suurendab heaolu, pakkudes palju rikastamise võimalusi ning muutes erinevad talitamisprotseduurid loomale stressivabamaks. Siin on üks näide sellest, kuidas saab sotsialiseeritud hunti treenida veterinaarprotseduuridel koostööd tegema.
Inglismaa loomaaias filmitud videos on näha, kuidas võsavillemit treenitakse positiivse kinnistamise meetodeil füüsilist ülevaatust läbima. Positiivse kinnistamise meetodid tagavad, et hunt osaleb treeningul vabatahtlikult: mitte midagi temaga ei juhtu, kui ta otsustab ära minna, ning treener peatab oma tegevuse kohe, kui hunt oma nina target-riiulilt tõstab. Kui aga hunt hoiab oma nina ilusti riiuli peal ning laseb treeneril oma keha kompida, saab ta selle eest maitsva preemia. Peale preemiat on hundil taas valikuvõimalus, kas ta soovib uuesti harjutust teha või minna leiba luusse laskma. Keegi teda tagant ei sunni.
Selline treenimine parandab loomaaialooma veterinaarhoolet märkimisväärselt. Sotsialiseeritud, inimesi mitte kartva ning läbivaatuseks treenitud hundi iga pisematki vigastust või hambavalu on võimalik üle vaadata ilma anesteesiata ja stressita. See tähendab, et iga väiksemgi tervisemure saab asjakohase ravi, olgu selleks igapäevane silmatilkade panemine või tablettide manustamine. Sotsialiseerimata hunti seevastu saab üle vaadata ja ravida sisuliselt ainult anesteesiat kasutades, mis on riskantne ja kallis ning mistõttu jääb enamik terviseprobleeme tähelepanuta.
Laura Kiiroja
