VIDEO: oravate elus on muutuste aeg

Postitas Looduskalender - L, 27.02.2021 - 10.10
Autorid

Video salvestas Karl Adami

Foto Arne Ader

Sisu

 

Harilik orav ehk punaorav         Sciurus vulgaris

 

Linnakodanikud märkavad „käbikuningaid“ sagedamini, kas linnaparkides või kalmistutel, samuti tegutsetakse aedlinnades. Metsades toimetavad loomakesed vastavalt toidu olemasolule ja ei pea lugu ainult kuusikutest vaid saavad edukalt hakkama segametsades.

Oravapesa

Oravapesa ( www.loodusemees.ee )

Oravad on nn päevaloomad. Õhtuhämaruse saabudes magatakse juba omaehitatud pesas või mõnes puuõõnsuses. Linnades lisanduvad nimetatud paikadele kõikvõimalike ehitiste konstruktsioonid, mille vahele oravad omale soojustusvillast pesi rajavad.

Milline on oravate päevarütm? Aktiivset liikumist võib täheldada paari tunni vältel hommikupoolikuti ja sama pärastlõunal.

Praegusel hilistalvisel ajal võime ilusa ilma ja hea õnne korral märgata mõnda vanemat ja veidi kogukamat täiskasvanud indlevat emaslooma, keda saadavad paar, aga vahel ka mitut isaslooma - kes püüavad igati „temakese“ tähelepanu pälvida. Sellega võivad kaasneda rivaalide häälekad omavahelised nagelemised… Kuid partneri valiku otsustab lõpuks ikka „õrnem sugupool“.

Rootsi terioloogid, kes on oravate käitumismustreid põhjalikult uurinud väidavad, et isasloom tunneb indleva emaslooma lõhna metsakeskkonnas kuni pooleteise kilomeetri kaugusele.

Pulmadega hõivatud oravad kaotavad tavapärase ettevaatlikuse, pakkudes samas vaatlejale lustakat vaatepilti.

Pulmaaja möödudes taanduvad isasloomad oma endistesse valdustesse ja sellega on nende perekondlikud ülesanded täidetud. Umbes pooleteise kuu möödudes näevad oravapojad ilmavalgust, aga neid toidab, hooldab ja kasvatab „üksikema“.

Sildid

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.