Linnupesadest - rohevint

Fotod Arne Ader

Rohevindi pesa ( www.loodusemees.ee )

Rohevint        Chloris chloris

Rohevinte tunneme hästi talikülalistena meie lindude toidulaudadelt, aga samuti LK veebikaamerate vahendusel. Seega ei hakka me täna kirjeldama välimust ega arutlema käitumise iseärasusi vaid vaatleme rohevintide pesitsemist.

Kus võivad asuda rohevintide pesad?

Pesa rajamisel eelistatakse kuuske, kalmistutele ja koduaedadesse on istutatud palju tiheda võraga elupuid, mis sobivad rohevintidele ja looduses pesitsetakse sageli veel kadastikes. Peamine pesaehitaja on emaslind, isalind valvab paari pesitsusala, sel ajal on kuulda nii isalinnu laulu, kui sagedast oma territooriumi teavitushüüdu.

Tutvu rohevindi häälitsuste ja lauluga kevadisel ajal: LINK

Värskeid munakurne, milles on neli kuni seitse muna võime leida pika aja jooksul ehk aprillikuu teisest poolest kuni juulikuu lõpuni sest vanalinnud pesitsevad suve jooksul kahel korral.

Munade põhivärv võib vahelduda valkjast kuni heleda sinise toonini ja munad on kirjatud hele- või tumepruunide tähnidega. Haudeaeg võib venida paari nädalani ja pesal toimetab emaslind, keda isaslind haudumise ajal toidab.

Poegade koorumine toimub paari päeva vältel sest emaslind võib alustada haudumisega enne täiskurna munemist. Poegi toidetakse nii putukatega, kui vanalindude pugus juba pehmenenud seemnetega.

Pesaelu kestab poegadel samuti kaks nädalat ja vanalinnud ei ole sel ajal eriti inimpelglikud. Pesast lahkunud noorlinnud ei mõista veel hästi lennata ja mõnda aega toidavad neid vanalinnud. Kuid varsti asuvad salkadesse koondunud noorlinnud täiesti omaette looduses toimetama.

Rohevintide arvukus on erinevatel põhjustel aastate lõikes oluliselt kõikunud. Kas meil on pesitsejaid üle viiekümne tuhande paari? Sellele küsimusele saame vastata hiljem, kui ornitoloogid on punktiloendustega ühele poole saanud ja arvud kokku löönud.

Rohevindipoeg