Toimetab Hannes Margusson
Fotod Margit Mõttus ja Arne Ader
Vette kukkunud piiritaja pärast sulgede kuivatamist ( www.loodusemees.ee )
Piiritaja ehk piirpääsuke Apus apus
Pruunikasmustja sulestikuga piiritajate saabumine rändelt jääb maikuu keskpaigale, kui lendab juba toitumiseks piisavalt putukaid. Linnalinnalindudena neid ka märgatakse sest ka uute ehitiste juures leidub neile pesitsuskohti ja seetõttu on ka arvukus suurenenud.
Rahva suus piirpääsukesteks kutsututel puudub pääsukestega sugulus sest piiritajad on koolibride sugulased ja üle pääsukestest nähtavalt suuremad nii mõõtmetelt, kui kaalult. Enamuse aja õhus veetvad piiritajad maapinnale sattunult iseseisvalt õhku tõusta ei suuda. Kas meie saame piiritajaid aidata? Täiskasvanud linnu peaks õhku viskama või asetama mõnele postile või kõrgemale esemele, siis saab piiritaja sealt alla hüpata ja sellega tiivad kandma, et lendu tõusta.
Pragu võime märgata piiritajate paarislendu, aga ka väiksemaid linnusalkasid. Juunikuus, kui linnud pesitsema hakkavad ja üks vanalindudest pesal viibib jääb ju ka vigurlendurite arvukus pea poole vähemaks.
piiritaja (11:45, 23.05 Otepää)
Piiritajate läbilõikavaid ja kriiskavaid häälitsusi saame kuulda suveõhtutel pesitsuspaikades:
https://www.xeno-canto.org/429082
https://www.xeno-canto.org/488744
https://www.xeno-canto.org/487750
https://www.xeno-canto.org/384545
Piiritajate vaatlused: LINK