Heitlik toidulaud teeb kuldnoka paksuks

Postitas Looduskalender - T, 24.08.2021 - 10.10
Autorid

EOÜ Kuldnokk – aasta lind

Foto Arne Ader

Kuldnokk

Kuldnokk ( www.loodusemees.ee )

Sisu

 

Kuldnokk      Sturnus vulgaris

 

Pikaajalist toiduküllust kohtab looduses harva – varem või hiljem jääb toitu kas vähemaks, muutub viletsa ilma tõttu kättesaamatuks, saab sootuks otsa või pistavad selle nahka konkurendid. Seepärast on üsna tavaline, et toidukülluses kogutakse varud – toit kas näiteks peidetakse või talletatakse rasvana. Viimane on iseloomulik talveks valmistuvatele imetajatele, kes söövad sel puhul kordades rohkem, kui eluks hetkel vajalik; rasva kasutavad nad talve üleelamiseks. Ka linnud söövad end toidukülluses rasva, kuid kuna nende ainevahetus on imetajate omast kiirem, kulutavad linnud talletatud varud suhteliselt kiiresti.

Kuigi elusorganismidel kehakaal toidukülluses reeglina kasvab, seostatakse nii inimese kui ka lindude kehakaalu suurenemist siiski ebakorrapärase toitumisega. Esmapilgul näib selle põhjus ilmselge ülesöömine – kui ei tea, mida toob homne, tuleb täna süüa nii palju kui suust või nokast sisse mahub; tulemuseks on kehakaalu kiire tõus. Samas ei ole veenvaid tõendeid, et ülesöömise teooria paika peab, kuna kaalutõusu põhjused võivad olla ka mujal. Lindudel raskendab iga üleliigne gramm lendamist ja stardikiirendust, mis on aga oluline kiskja eest pagemisel.

 

Kuldnokk sulgib talverüüsse

Kuldnokk sulgib talverüüsse

Hiljutine katse tehistingimustes kasvanud kuldnokkadega näitas, et heitlikes toitumisoludes ei ole ülesöömine kehakaalu tõusu põhjuseks, vaid põhjus peitub linnu füsioloogias. Katse esimesel nädalal oli puurilindudele omaselt kuldnokkade toidulaud pidevalt kaetud ning lind sai süüa siis, kui soovis. Seejärel muudeti toidukorrad juhuslikuks: lindudele andis masin toidupalu päeva lõikes koguseliselt sama palju (sh päeva jooksul saadud energia hulk ei muutunud), kuid selle kättesaadavus muutus kaootiliseks. Uutes oludes sõi lind keskmiselt päevas 2,50 g vähem toitu ehk 13% vähem, kui stabiilsetes oludes, kuid linnud muutusid kaootilise toidurohkuse oludes siiski raskemaks. Hommikuti ei olnud kaaluerinevus märkimisväärne – linnud olid keskmiselt vaid 0,52 g raskemad –, kuid õhtuks oli nende kaal kaootilistes oludes tõusnud 1,51 g (3%). See oli oluline kaalulisa.

Katse näitab, et kaalutõus ei saanud olla tingitud liigsöömisest, sest koguseliselt sõid linnud toitu isegi vähem. Ometi kaal tõusis. Lindude käitumisest ilmnes, et kaootilise toiduhulga oludes olid linnud ka passiivsemad – ei lennanud ega keksinud nii aktiivselt kui varem –, kuid see ei olnud kaalutõusu peamine mõjutegur. Arvestades linnu kaalu, söödud toidu hulka ja kaalutõusu, võib järeldada, et kaootilistes oludes muutus lindude seedimine 18% tõhusamaks ehk toidust omastati energiat märksa rohkem, kui toidukülluse perioodil. Enim kerkis kaal lindudel, kelle tavakaal oli teistest väiksem ning kes pidid toidu pärast kaaslastega konkureerima. Tõhusam seedimine püsis üks kuni kaks nädalat pärast stabiilse toidubaasi taastamist.

Läbiviidud katse ei andnud veel vastust, mis kuldnokkade füsioloogias muutub – sellele loodetakse jälile jõuda järgnevate uuringutega –, kuid on teada, et vastavalt oludele võib kiiresti muutuda kuldnoka soolestiku morfoloogia, mis võib omakorda tingida muutusi energia omastamises.

Kas ja kuidas teadmist rakendada? Kas kodulinde tuleks ehk samuti kaootiliselt toita? Selline toimimisviis võiks kokkuvõttes tootja kulutusi kärpida, kuid saaki suurendada.

Autorid rõhutavad, et laborikatse tulemusi ei saa siiski üheselt looduses toimuvale üle kanda ning tulemus vajaks kinnitust looduslikes oludes; toitumisolude kontrollimine looduses on aga väga keeruline. Lisaks rõhutavad autorid, et kuigi ka inimestel tõuseb väheneva füüsilise aktiivsuse ja suureneva toitainete omastamise puhul kaal, on kuldnokkadel tuvastatu otsene ülekandmine inimestele ennatlik – kaalutõusu põhjus ei pruugi olla vaid liigsöömine.

Bateson M, Andrews C, Dunn J, Egger CBCM, Gray F, Mchugh M, Nettle D (2021). Food insecurity increases energetic efficiency, not food consumption: an exploratory study in European starlings. PeerJ 9:e11541, https://doi.org/10.7717/peerj.11541

Aasta linnu teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.