Harjumaa-Raplamaa piirimail, jämedate haabade, üksikute kuuskede ja kaskedega sarapikus asub üle kümne uruavaga mägralinnak. Siia sarapuu külge saigi jaanuari lõpupäevadel üles seatud rajakaamera, et jälgida, kas mägrad keset talve peale urus magamise ka õues käivad.
Fotod ja videosalvestused annavad tunnistust, et mägralinnas on soojemate ilmade saabudes sagimist küllaga ja külalistest puudust pole. Neli mäkra, arvatavasti vanaloomad ja nende kaks poega, on uru juures tegutsenud igal õhtul ja ööl. Tihe lumesadu ja kuus külmakraadi pole loomakesi sundinud pakku pagema.
Tegutsemisjäljed ulatuvad linnakust eemalegi, toiduotsingul kraabitud auke võis näha 50 meetri raadiuses ja kaugemalgi.
Küllap nad midagi toiduks ikka leiavad. Näritud seened vedelesid mägramaja hoovis ja ei puudunud ka väljaheited.
Ühel kehval pildil mäger midagi-kedagi sööb, vaevalt et ta puuronti pureb. Ehk on see õnnetult vahele jäänud kärp või koolnud haug? Seda paraku ei saagi teada.
Mägrapere elu-olu huvilisi on peale minu teisigi. Nagu videost näha, topivad kaks kährikut peaaegu igal õhtul oma pea mägra urgu, arvatavasti pererahva õrritamiseks. Samamoodi teevad ka kärntõvest räsitud sabaga rebane ja tõvest puhas reinuvader.
Saaremaal elav tuttav mägrapaar Kadi ja Tõnis pole meid samuti alt vedanud ja kuhugi mujale kolinud. See on küll hea uudis ja loodame, et nad seekord esinevad nad aasta looma vääriliselt ja ei mängi mäkra nagu mullu ja tunamullu, kui kauaoodatud poegi näha ei saanudki. Mägra mängimine pidi aga tegelikult tähendama hoopis seda, et ei viitsi kuhugi minna ja miskit põnevat ette võtta – ainult tuimalt oma urus passida.

Kadi ja Tõnis.