Et sammuksime Ants Viirese jälgedes

Postitas Looduskalender - L, 04.12.2021 - 10.10
Autorid

Kirja pani ja pildistas Sandra Urvak, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist

Sisu

Lootsikuhuvilise Marek Vainula ja Uku-Laur Kübarsepp Soomaal lootsikut tegemas

Lootsikuhuvilise Marek Vainula ja Uku-Laur Kübarsepp Soomaal lootsikut tegemas

Kui väga suur osa Eesti naistest teevad ühel või teisel moel vähemalt hobikorras käsitööd, siis meeste puhul on säärased harrastused palju vähem levinud ja üsna harva on meeste jaoks käsitöö suisa elatusala. Et sellele rohkem tähelepanu pöörata, on Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit pühendanud 2021. aasta käsitööd tegevatele meestele. Juba teist aastat on välja antud erinevaid meistreid tutvustavaid raamatukesi, korraldatud näituseid ja koolitusi ning jäädvustatud oskusi videofilmidele.

Meeste käsitööle pühendatud aasta idee autor  ja on end puutöömeheks nimetav meister Meelis Kihulane. Soomaa kultuuripärandi kontekstis kutsusime Meelise sel teemal virtuaalloengut pidama.

Milline seos on aga Ants Viiresel ja Meelis Kihulasel? Puutepunkte pole keeruline leida: mainitutest esimene oli üks silmapaistvamaid ja olulisemaid Eesti ainelise rahvakultuuri uurijaid, etnoloog ja ajaloodoktor, kelle rolli on võimatu üle tähtsustada; teine aga on suurema osa oma elust pühendanud rahvapärase puukäsitöö viljelemisele ja edasi andmisele ning teinud seda just Ants Viirese kirjelduste ja uurimustöö põhjal.

Meelis Kihulane puupitsi tegemas

Meelis Kihulane puupitsi tegemas

Kui tänapäeval on meil võrratu valik erinevaid tööriistu (paljud neist ka motoriseeritud), mida inimesel on võimalik hõlpsasti kauplusest soetada, siis varasemal ajal kasutas talumees vaid kuut põhilist abivahendit: kirvest, nuga, peitlit, voolmeid, lusikanuga ning mõnd ora puurimiseks. Saag ja muud spetsiifilisemad tööriistad ilmusid tööriistavalikusse palju hiljem. Ei saa tähelepanuta jätta ka seda, millistes tingimustes tegutseti. Majapidamises vaja minevaid tarbeesemeid tehti talvel, mil valget aega oli minimaalselt. Praegu saame oma soojas toas kasutada sobivat lambivalgust, aga ennevanasti oli kõigi tarbeesemete tubaseks valmistamiseks võimalik kasutada vaid pirru- või küünlavalgust.

Eesti talurahvas on kasutanud 16 erinevat puuliiki, lisaks mõned harvem kasutatavad liigid. Talumees ei vaadanud metsa kui tihumeetrite ehk tuluteenimise allikat, vaid uuris iga puud eraldi, kust saada pingijalg või pirrupuu, millest majapalk jne. Kui tööriistavalik ja tingimused on tänapäeval muljetavaldavad, siis vajaliku puitmaterjali leidmine on praegu hoopis keerulisem. Näiteks korvipirrupuu leidmiseks peab meister ehk hoopis Eesti teise otsa sõitma, sest sobivas vanuses (piisavalt vana ja paksus metsas kasvanud) männipuud enam naljalt ei leia.

Oma materjali kasutas meister äärmiselt kokkuhoidlikult ja nutikalt, kasutades kogu puu ära, jääke kui selliseid ei tekkinudki. Näiteks kuusest sai nii ehituspalki, laudu, latte ja aiateibaid, katuselaaste, mööblit, tarbeesemeid jm. Kuuse juurpuust sai valmistada harkadra kured, kuuseokstest sai nõuvitsasid. Kuusepuu hea kõla tõttu valmistati temast ka muusikariistu. Parkainerikast kuusekoort kasutati nahaparkimisel, suured ja laiad kuusekooreribad sobisid hästi kõrvalhoonete laudkatuste alusena, sulatatud kuusevaiguga sai puitnõusid lappida. Vaik oli abiks ka mädaste haavade ravimiseks, kuusekasvudest keedetud tee aitas köha vastu.

Meelis Kihulase meisterdatud nõud ja vakad

Meelis Kihulase meisterdatud nõud ja vakad

Meie esivanemaid iseloomustas kokkuhoidlikkus, nutikus, praktilisus ja lugupidamine looduse vastu. Meil on oma esivanematelt palju õppida. Oma loengu võttis Meelis Kihulane kokku tõdemusega, et ilmselt on inimese puutööoskus oma haripunktis ära olnud ning nüüd on säärane kunst hääbumas. Seda olulisem on, et praegused oskajad oma teadmisi edasi annavad, sest ühelt poolt oleme siiski loodusest sõltuvad ning teisalt lasub meil kohustus oma esivanemate oskuseid elus hoida ja edasi kanda.

Mõned lugemissoovitused ka: Ants Viirese sulest on ilmunud mitmeid väärt raamatuid, puutöö osas ühed olulisemad on neist "Puud ja inimesed" ning "Rahvapärane puutööndus".

Põnevat informatsiooni praeguste meistrite kohta leiab Eesti Rahvakunsti Käsitöö Liidu kodulehelt aadressil: LINK

Sildid

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.