Kobras ehk piiber         Castor fiber

Kopraid võime kohata liikumas oma territooriumil ja põhjused mõistetavad sest pere planeerimise ajad on alanud. Talveks varutud toiduvarud hakkavad otsakorrale saama, aga süüa sünnivad nii paju, haava, pihlaka, kase, kui toominga võrsed.

Nii võime sisevete kaldaalade lumel märgata kobraste värskeid tegutsemise jälgi ehk oksatoidu hankimist, aga ka territooriumi märgistamist. Praegusel ajal võime peale sattuda päevasel ajal tegutsevale koprale, keda muidu rohkem hämarikus tegutsemist alustavate loomadena teatakse.

Tegevusjäljed Piilses, Virumaal

Kopra tagakäpa jälg on suur, üle viisteist sentimeetrit pikk ja tänu tagavarvaste vahelisele ujunahale kuni kümme sentimeetri laiune. Esikäppadel puuduvad ujunahad ja jälg paistab umbes viie sentimeetrisena harali hoidvate viie esikäpa varvastega, millel tugevad küünised. Lai koprasaba jätab lumele selge lohistamise jälje, millega osa jalajälgedest kustutatakse.

Täiskasvanud koprad elutsevad oma pesapaikades perekondlikult. Koos monogaamsete vanaloomadega talvitusid ka noorloomad, kes kahel viimasel suvel sündinud. Ühiselt toimetatakse nii vesiehitustel, toidu varumisel, kui koduterritooriumi kaitsel teiste liigikaaslaste eest. Niisiis tõeline perekond, kus noorloomadel hea kopratarkusi omandada.

Innaaja algust on juba märgatud, aga nimetatu kestab veel märtskuul. Emasloomade tiinusaeg kestab kolm ja pool kuud. Lähema kuu jooksul sunnivad vanaloomad oma ülemöödunud aastal sündinud noorlooma pesast lahkuma. Pesast tõrjutud peavad alustama iseseisvat kopraelu: leidma omale sobiva elupiirkonna ja kaaslase, et rajada uus koprakoloonia. 

Pesakuhilaid rajavad koprad madalate kallastega veekogudel. Kõrgema kaldaga jõe, oja või kraavilõikudel kaevatakse pesaurud kaldasse ja ikka selliselt, et elamisse pääseb ainult vee alt.

Tuntud ehitusmeistrite eluasemed rajatakse ruumikatena. Need koosnevad  basseiniga elu– ja söögitoast ning magamiskambritest.

Suurte vanaloomade umbes meetrisele kehapikkusele lisandud poole meetrine saba ja selliste loomade kaaluks võib hinnata kuni kolmkümmend kilo. Iseseisvat elu alustavate noorloomade kehapikkus jääb paarkümmend sentimeetrit ja saba poole lühemaks, kui vanaloomadega võrrelda.

Liikuvamaks muutunud kobrastele peavad varitsusjahti nii hunt kui ilves.