Pildistas Kristel Vilbaste
Loodushelid valis Hannes Margusson
Karvasjalg-kakk ( www.loodusemees.ee )
Karvasjalg-kakk ehk laanekakk Aegolius funereus
Karvasjalg-kakk elutseb vanemates kuuskede ja haabadega segametsades või männikutes – sellest ka nimi laanekakk. Musträhni rajatud pesaõõnsused sobivad karvasjalg-kakkudele hästi, kui veel ümbruskonnas piisavalt pisinärilisi elutseb. Vanu loodusmetsi jääb meil aga pidevalt vähemaks ja viimaste aastakümnete jooksul on pesitsejate arvukus meil arvestatavalt vähenenud. Lisaks kõigele ei taha karvasjalg-kakud pesitseda toidukonkurendi, suure ja riiaka händkaku läheduses, lisaks metsnugised, kelle arvukus on looduses päris suur.
Isaslinnu huikamist võime kuulda maikuuni, tegu on hilisöise eluviisiga kakuga, keda päevavalguses annab kohata äärmiselt harva.
Karvasjalg-kaku isaslinnu laul kõlab heledalt, pehmelt ja vahel pikka aega. Vaiksete kevadööde aegu võib seda kuulda isegi mõne kilomeetri kauguselt.
Tüüpiline territooriumi laul
Karvasjalg-kakud on väikese keha ja suure peaga (umbes veerand meetrised). Kui isaslind kaalub keskmiselt sada grammi, siis emaslinnu kaal on topelt suurem.
Karvasjalg-kaku häälitsus, mis orava tekitatud häält meenutab
Karvasjalg-kakkude selg ja tiivad on tähnidega kirjatud, aga pruuni sulestikuga, alapoole sulestik heledam ja pruunitähniline. Heledam sulestikuga silmatsõõrid, milles kollased silmad.
Varem ilmunud lood:
Kakukevad-kodukakk: LINK
Arvukamatest kakkudest: LINK
Kakukevad-händkakk: LINK
Händkaku puhkemets: LINK
Kakukevad-värbkakk: LINK
Kakukevad-kõrvukräts: LINK
Karvasjalg-kakkude vaatlused: LINK
