Video salvestas ja kirjutas Ahto Täpsi, www.natourest.ee
Pruunkaru ehk karu Ursus arctos
Mõned päevad hiljem sai liikuda samas piirkonnas. Karu oli vahepeal tegus: kõnnitud radu oli metsaalune tihedalt täis ehk kord oli kännu alt midagi kratsitud, loigul liugu lastud, siis hundinuia ja lepaoksa puretud. Pikemalt oli jahmerdatud tarnamättaga, sellel olid pealt ära näksitud nooremad võrsed ja alt peenemad juured.
Junnihunnikud aga olid täis kaera, küllap oli mõmmik jahimeeste söödakohta külastanud ja sealt tõhusat toidulisa saanud.
Vanasti olla kõik teed Rooma viinud, nii juhatasid karuteed pesale, kus mõmmik oli nähtavasti pikemalt peatunud (rohkelt “hunnikuid”).
See karupesa oli juba korralikum, kuid pesas olevad oksad olid lumel ja nii ei saanud seegi talipesa olla - kui oleks leidnud selle lumeta ajal, oleks seda selleks pidanud.