Mustrastas        Turdus merula

Musträstaid kohati Eestis alles 19. sajandi keskel, aga tavalisteks muutused linnud alles kuuekümne aasta eest. Tänavu võis meie aedades, parkides ja metsades pesitseda kuni 400 tuhat musträstaste paari ning enamus neis pesitses kahel korral (pesas oli sagedamini neli…viis muna). Kolmas pesitsemine musträstastel võis toimuda südasuvel, kuid põhjused võivad selleks olla erinevad.

Meile talvituma jäävad enamalt jaolt vanalinnud kuni kümne tuhande isendi ringis ja märgatavamad on loomulikult isaslinnud.

Musträstaste ränne algas juba septembris, aga arvukalt lahkutakse just nüüd, kui ilmad on külmenenud ja söögipoolist vähemaks jääb. Sügisel ollakse peamiselt taimtoidulised ja puudel on veel nii pihlakaid, kui viirpuudel vilju. Heade lendajatena rännatakse öisel ajal ja päeval kohtame rändurite seltsinguid ikka kusagil toitumas.

Musträstas

Musträstaste emaslinnud on tagasihoidlikult pruunika sulestiku ja tumeda nokaga.

Isaslinnud jäävad sagedamini silma just talvisel ajal oma tuhmmusta sulestiku, kollase noka ja silmarõngaga. Pika saba ja veidi sorakil tiibadega musträstad liiguvad hüpeldes, kehapikkust veerand meetri jagu ning kaalu saja grammi ringis.

Musträstaste vaatlused: LINK