Euroopa nahkhiirte edasises kaitsest

Postitas Looduskalender - R, 18.11.2022 - 09.09
Autorid

Kirjutas ja pildistas Kaja Lotman, Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna nõunik

Image
Pruun suurkõrv
Sisu

Pruun suurkõrv

Oktoobri keskel toimus Horvaatias Brijunis rahvusvaheline konverents UNEP/EUROBATS liikmesriikidele. Sellise lühendiga nimetatakse Euroopa nahkhiirte populatsioonide rahvusvahelist lepet, mis sõlmiti 1994. aastal. Praeguse seisuga on leppega ühinenud 38 liikmesriiki, kelle alal elab ühtekokku 51 nahkhiireliiki. Eesti liitus leppega 2004. aastal.

Konverentsil võeti vastu mitu olulist resolutsiooni. Tuuleparkide mõjust nahkhiirtele kutsutakse liikmesriike tagama, et tuuleparkide arendustegevuses ei saaks kannatada Euroopa nahkhiirte populatsioonid. Abimaterjalina koostati dokument otsustajatele, millised andmed peaksid kajastuma nahkhiirte uuringutes, kus käsitletakse võimalikke mõjusid.

Samuti võeti resolutsiooniga vastu nahkhiirte kaitse tegevuskava prioriteedid aastateks 2023–2026. Prioriteetide hulgas on nimetatud mitmesuguseid aspekte, millele liikmesriigid võiks lähiaastatel tähelepanu pöörata.

•             Nii nähakse, et tulevikus võiks käivituda üle-euroopaline nahkhiirte seireandmete keskkond, kus erinevate riikide teadusandmed oleks võrreldavad.

•             Vaja on pidevalt korraldada uuringuid ja seireid nahkhiirte populatsioone ohustavate tegurite selgitamiseks. Rändavate liikide rändeteede selgitamine eeldab aga tihedat koostööd naaberriikidega.

•             Vaja on ka korraldada uuringuid selgitamaks spetsiaalsete tehisvarjepaikade efektiivsemaks muutmist ning hinnata hoonete soojustamise võimalikku mõju nahkhiirte populatsioonidele.

•             Nahkhiirte elupaikade seisundi uuringutes jälgida muu hulgas metsamajanduse nahkhiirte sõbralikkust ja liigse valgustuse võimalikku mõju parkides.

•             Oluline on jälgida putukate vähenemise põhjusi ja mõjusid nahkhiirtele.

•             Liikmesriikidel tuleks rakendada tõhus süsteem vigastatud nahkhiirte rehabiliteerimiseks.

•             Nahkhiirte seireandmete analüüsil võiks liikmesriigid analüüsida ka kliimamuutuste avaldumist nahkhiirte populatsioonide käitumisel.

Eraldi resolutsiooniga rõhutati, et vaja on parandada suhtlust meedia, looduskaitse ja avalikkuse vahel. Avalikkuse teavitamisel tuleb kasutada selleks vaid teaduslikult tõendatud fakte ning jälgida, et avalikus ruumis avaldatud valeandmed saaks teaduslikult põhjendatud vastused.

Põhjalikuma ülevaate resolutsioonidest saab siit: LINK

Eestis on ametlikult registreeritud 12 liiki nahkhiiri, kes kõik kuuluvad II kaitsekategooriasse. Lisaks on tuvastatud detektorite abil kaks uut liiki. Nahkhiirte kaitseks on meil uuendamisel nahkhiirlaste kaitse tegevuskava, mille koostamisel tuleb edaspidi arvestada ka konverentsil nimetatud prioriteetidega.

Sildid

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.