Asjalikele teemadele vahelduseks ka üks kentsakam postitus. Voyageurs rahvuspargi (Minnesota, USA) üks kriimsilmadest sättis enda junnid vahvasti rajakaamera vaatevälja, andes meile kena videograafilise näite sellest, milline oluline infoallikas on hundijunn. Ei suutnud ükski mööduv suguvend asja uudistamata jätta!
Tekst: Laura Kiiroja
Koeraomanike seas on ilmselt kõik märganud, kui väga teise koera (või ka kassi) väljaheited koeri nuusutama meelitavad. Selle hää omaduse on nad saanud huntidelt. Kui see, et uriiniga territooriumi märgistatakse, on laiemalt teada, siis seda, et ekskremente saab kasutada samal otstarbel ja isegi võimsama märgistusena (tegu on ju nii olfaktoorse kui visuaalse märgiga), nii paljud ei tea. Koerlaste (sh rebaste ja huntide) seas on tüüpiline, et territooriumi piiralad märgistatakse lisaks uriinile ka võimalikult silmapaistval kohal oleva roojamärgiga. Selliseks silmapaistvaks kohaks sobib suurepäraselt metsarada nagu antud videos, aga ka mõni kivi või känd.
Kakamärgiseid jäetakse vähemal määral ka territooriumi sisealadele või ka endale olulistele ressurssidele. Loomaaiahuntide puhul on näha olnud, kuidas lemmikutele saakloomanahast mänguasjadele ning vahel ka mahamaetud toiduülejääkide kohale niisugune konkreetne “See on minu!” sõnum jäetakse. Mis muidugi ei tähenda, et mõni teine karjaliige seda soodsate tingimuste esinedes endale näpata ei püüaks, aga tugev sõnum on kindlasti suuremaks heidutuseks kui üldse mitte midagi. Eks see ole nii nagu inimeste puhul kontori ühiskülmikus olevate nimesildiga võileibade ja jogurtitopsidega - kui kedagi juures pole passimas, kipuvad näljastel need nimesildid ikka kahe silma vahele jääma. Hundid on täpselt samasugused oportunistid.
Lisaks enda kohalolu teavitamisele ja ressurssidele “nimesildi” pealekleepimisele on huntide jaoks väga oluline teiste loomade rooja- ja uriinimärkide märkamine. Nii saab äärmiselt vajalikku infot selle kohta, kes territooriumil liigub: kas on tegu oma karja liikme või mõne võõra, potentsiaalselt ohtliku hundiga, võib-olla hoopis mõnest teisest liigist konkurendiga… võib-olla aga näitab ekskremendi hormonaalne koostis, et tegu on paaritumisvalmis liigikaaslasega. Väljaheide pakub asjatundlikule ninale väljaheitja kohta vägagi rikkalikku informatsiooni! Sestap ei tasu üleliia silmi pööritada, kui koer jalutuskäigul iga ettejuhtuvat junni nuuskima peab minema. Sellele vastu panna on vaesel koeral sisuliselt võimatu. Tegu on sügavalt juurdunud ürgse käitumisega, millel on looduses tähtis funktsioon.
Allikas: Voyageurs Wolf Project
https://www.facebook.com/
