Valgepõsk-lagled jäävad meile lume tulekuni

Postitas Looduskalender - N, 13.10.2016 - 12.12
Autorid

Fotod Arne Ader

Valgepõsk-lagled. Tahu laht, Noarootsi

Valgepõsk-lagled. Tahu laht, Noarootsi

Sisu

 

Valgepõsk-lagle          Branta leucopsis

 

Läbirändajate arvukuseks võib sügisel hinnata kuni seitsmekümne tuhande isendi ringis. Peamiselt Venemaa tundrates, Novaja Zemljal ning Teravmägedel pesitsenud linnud. Väike pesitsejate asurkond on tekkinud viimastel kümnenditel Läänemere saartele, aga ka meil pesitses arvatavalt üle sajakonna valgepõsk-lagle paari.

Veel mõnekümne aasta eest jäid valgepõsk–lagled meie maile toituma vaid kevadrände ajal. Nüüd ollakse sügiseti siin kuni lumeni, mis aga valmistab „peavalu“ meie põllumeestele.

Toitumiseks sobivad suured, avatud niidud ning põllud, mis võivad rannikul paiknevatest  ööbimiskohtadest üpris kaugele jääda.

 

Valgepõsk-lagle

Valgepõsk-lagle

Valgepõsk-lagled on meilt läbirändavate haneliste seas arvukaimad. Lindude sulestik musta-halli-valgekirju, mustad on nii nokk, kui jalad ning kaugele paistavad tunnuslikud „valged põsed“.

Lennupilt sarnaneb hallide hanede omaga, kuid nad on väiksemad ning kaalult hanedest kolmandiku võrra kergemad - umbes paarikilosed.

Oma häälekusega köidab möödalennul olev lagleparv igal juhul märkaja tähelepanu, aga see ei kuuldu kuidagi hanedele omase kaagutamisena.

Valgepõsk-laglede vaatlused: LINK

Valgepõsk-lagled

Valgepõsk-lagled

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.