Põnev video pärineb Itaaliast, kus on kaadrisse jäänud karjavalvekoera kokkupuude huntidega. Tegu tundub olevat Maremma-Abruzzo tõugu karjavalvekoeraga, keda kasutatakse Kesk-Itaalias laialdaselt ja edukalt lammaste kaitsmiseks huntide eest.
Tekst: Laura Kiiroja
Video autor: Paolo Forconi
Videos on eriti hästi näha koerlaste kehakeel (kui videot kõrgekvaliteedilise seadistusega vaadata). Olgu juba ette öeldud, et olukord lahenes ilma füüsilise kakluseta. Kehakeel oli piisavalt efektiivne ja sellega sai kenasti konflikti lahendatud. See ongi suurte ja hirmutavate kehakeele signaalide ja vokalisatsioonide eesmärk - hoida ära olukorra eskaleerumist päris konfliktini ja seeläbi vigastusi vältida.
Antud juhul olevat tegelikult tegu olnud 2 koera ja 8 hundiga, kuigi videopilti on jäänud 1 koer ja 4 hunti. Kui 1-2 hundi minemakihutamisega saavad karjavalvekoerad kahekesi üldiselt kenasti hakkama, siis tõsi, üksinda nelja hundi vastu seistes ei tasu liialt ülbeks minna. Tuleb tunnistada, et antud koer oli küll tark suhtleja. Omalt poolt ta hunte ei ähvardanud ega kuidagi õli tulle ei visanud, kuid punuma ka ei pistnud. Mõlemad mainitud variandid oleksid koerale väga kehvasti lõppenud. Nelja hundi vastu juba jõu poolest ei saa, kuid lisaks oli huntidel ka maastikul parem asetus - mägisel alal on eelis ikka sellel, kes ülalt alla tuleb.
Niisiis tegi antud koer ainsa õige valiku, jäädes võimalikult rahulikuks ja säilitades enesekontrolli. Kehakeel näitas alluvaid signaale (ja hirmu): saba oli madal, kohati jalge vahel; hambaid koer ei näidanud; kehahoiak oli madal, kuid valmis kiireks eemalepõikamiseks ja jooksuks; lontis kõrvadest on isegi huntidel raske aru saada, kuid nii palju kui näha oli, tundusid need pigem tahapoole ja peadligi tõmmatud… Hundid omakorda tulid väga enesekindlalt ja konkreetselt: sabad püsti, turjakarvad sabaotsast pealaeni turris, kogu keha ettepoole suunatud, kihvad välkumas… Agressiooni kehakeel nagu õpikust ;)
Üks vahva tähelepanek veel: haigutamine on koerlastel üks nii-öelda rahustavatest signaalidest, mida kasutatakse konflikti lepitamiseks. Käis üks hirmus näkku urisemine seni, kuni see kõige domineerivam ja agressiivsem hunt lõrisemiselt sujuvalt haigutamisele üle läks. Pärast seda lahenes kogu vastasseis kiirelt :)
Oleme teile varem pisut karjavalvekoertest rääkinud, kuid kordamine on tarkuse ema. Huntide eest lammaste kaitsmiseks aretatud koerad on alati suurekasvulised ja väga territoriaalsed loomad. Tugev territoriaalsus ja instinkt oma territooriumi ja pere kaitsta on omadused, mida nende koerte puhul on erilise tähelepanuga aretatud. Pereks on neile seejuures mitte inimesed, vaid lambad. Inimeste koju need koerad ei satu, kuid inimesega kontakt on muidugi olemas juba seeläbi, et inimene toob igapäevaselt süüa.
Karjavalvekoerad kasvavad lammaste keskel juba kutsikapõlvest saati ning elavad kogu oma elu lammastega laudas ja karjamaal. Nii ongi lambad nende koerte kari, keda teiste, sissetungivate koerlaste eest kaitstakse hinge hinnaga. Samuti on karjakaitsekoerte aretamises oluliseks olnud kiskjainstinkti võimalikult madalal hoidmine - ikka selleks, et koer lammastele liiga ei teeks. Seega neil koertel on küll kõrge territoriaalsus, kuid kiskjainstinkti peaaegu polegi. Sellegipoolest vajab karjakaitsekoer nooruspõlves usinat treenimist ja õpetamist, kuidas oma õrnade pereliikmetega ümber käia.
Allikas:
https://www.facebook.com/
