Giuletta ja Slavc - Ida-Alpide hundipaar - elas koos 9 aastat.
Foto:Valerio Udali
Tekst: Laura Kiiroja
Kas mäletate isahunt Slavci, kellest peaaegu viis aastat tagasi pikemalt kirjutasime, kirjeldades tema pikka ja proovilepanevat rännakut Sloveeniast Itaaliasse? Nüüd on tema elu küll otsakorrale jõudnud, kuid 2009. aastal sündinud hunt elas väga pika, seiklusrohke ja - võib vast nii öelda küll - armastuserohke hundielu. 13 aasta pikkune ja kõikide märkide kohaselt loomulikel põhjustel lõppenud hundielu on tõeline edulugu, mida huntide seas kohtab harva. Hea meel on Slavci lugu tagasivaatavalt meenutada.
Tollal 2-aastane noorsand Slavc alustas oma pruudiotsinguid 19. detsembril 2011. Rännak kestis üle kolme kuu ega olnud sugugi kerge. Üheks katsumuseks oli inimestele märkamatuks jäädes maanteede ja suurte viaduktide ületamine, seejuures ilma auto alla jäämata. Teiseks katsumuseks oli mitte sattuda ühegi jahimehe või salaküti vaatevinklisse. Kolmanda väljakutse pakkus aga loodus. Näiteks pidi Slavc oma teekonnal ujuma üle Drava jõe, kusjuures see koht, kus ta jõe ületas, oli 280 m lai. (Arvestada tuleb ka, et suplus toimus talvel.) Samuti pidi Slavc ületama Austria Alpid, kus mägede kõrgus oli pöörane ning lumeolud kohati veel pöörasemad, kui hunt liikus 6 m paksuse lumega maastikul. Kõikide raskuste kiuste jõudis Slavc 2012. aasta kevadel siiski Itaaliasse ning peaaegu kohe premeeris saatus teda armastusega. Nimelt kohtus Slavc aprillis itaalia hundipreili Giulettaga (Juliet) ning koos rajasid nad Ida-Alpide piirkonna kaunisse Lessinia rahvusparki oma territooriumi. Järgmisel kevadel sündisid neil juba esimesed kutsikad.
Giuletta ja Slavci lugu on päris muinasjutuline. Nendest sai Ida-Alpide piirkonna kõige kuulsam hundipaar. Oma esimeste kutsikatega panid nad pika hunditu perioodi järel 2013. aastal taas aluse Ida-Alpide esimesele hundikarjale. Giuletta ja Slavc elasid mõlemad pika ja viljaka elu - teadaolevalt on neil vähemalt 42 järglast, kellest paljud rajasid hiljem ka omaenda karja. Nüüdseks on Ida-Alpide piirkond kenasti huntidega taasasustatud ning seal elab umbes 50 hundikarja! Paljud neist põlvnevad kas otseselt või kaudselt Slavci ja Giuletta karjast. Nende sigimisedukuse aluseks peetakse põlvnemist täiesti erinevatest populatsioonidest. Giuletta oli pärit Apenniini huntide populatsioonist ning Slavc Dinaari-Balkani populatsioonist. Geenid said edukalt rikastatud.
Pildil ongi näha Slavc (suurem ja heledam hunt) koos oma väljavalitu Giulettaga (tumedama karvaga hunt, kes eespool liigub). Need kahest eri populatsioonist põlvnevad hundid on ka välimuselt selgelt eristatavad. Pilt on tehtud 2021. aastal, mil vanapaaril oli selja taga juba 9 aastat kooselu. 2022. aasta talvel Giuletta kadus (ilmselt hukkus). Slavc paaritus veel 2022. aasta kevadel ühe teise emahundiga, kuid kadus sama aastanumbri sees ka ise. Nii Giuletta kui Slavci puhul arvatakse, et tegu oli loomuliku surmaga. Mõlemad hundid olid selleks ajaks huntide mõistes juba täiesti iidsed isendid. Slavci puhul oli teada, et ta oli 13-aastane, Giuletta võis temast vaid sutsuke noorem olla (kui sedagi). Igal juhul oli neil ilus, pikk ja täisväärtuslik elu. Kes teab, võib-olla on nad koos ka teisel pool vikerkaart.
Allikas: https://www.larena.it/
Foto: Valerio Udali
