Teadusliku nimega hunt M237 rändas üheksa kuuga pea 2000 kilomeetrit partneri otsingul.
Tekst: Laura Kiiroja
Fotod: AJF GR
Õige varsti on oodata esimesi tänavusi hundikutsikaid ja küll siis jätkub põnnivideosid septembrini välja. Praegu saame aga kokku võtta veel viimaseid paaritumishooajale omaseid uudiseid ning nende seas torkavad eelkõige silma huntide rännakuid puudutavad teated.
Noored hundid, kes unistavad oma pere loomisest, lahkuvad sünnikarjast enamasti 1-3-aastaselt. Paaritumishooaeg kestab huntidel peamiselt veebruaris, kuid sellele omast rändamist partneri otsinguil võib näha juba alates hilissügisest või varatalvest. Loomulikult on ka isendeid, kes lahkuvad kodukarjast muul aastaajal, eriti kui suhted vanemate või õdede-vendadega hapuks lähevad. Seejuures näitab statistika, et isased võsavillemid rändavad emastest märksa pikemaid vahemaid enne, kui nad oma partneri ja territooriumi leiavad.
Noortel rännuhuntidel, kel partnerit esimese hooga ei õnnestu leida, ei jää muud üle, kui edasi liikuda. Nii võivadki osa huntidest päris vägevad reisisellid saada, kuna nad lõpuks pool kontinenti läbi käivad. Mitte ainult pole see konkreetsele indiviidile silmaringi avardav kogemus, vaid tegu on ka hundipopulatsioonide geneetikale soodsa asjade käiguga, kui sekka satub hoopis teisest, kaugest populatsioonist isend (nii nagu eelmise nädala postituses Slavci puhul).
Eriti pika rekordihõngulise rännaku tegi Šveitsis sündinud hunt, teadusliku nimega M237. Tegemist oli kriimsilmaga, kes sündis 2021. aastal, sai GPS-kaelusega kaelustatud 2022. aasta märtsis ning lahkus kodukarjast aastavanuselt 2022. aasta juunis. Märtsiks 2023 oli ta rännanud juba 1927 km, kuid tema rännak lõppes paari päeva eest Ungaris, kus ta paraku püssitoru ette jäi.
Juuresolevalt kaardilt näeb M237 liikumistrajektoori. Alustades Šveitsist ja olles 9 kuuga jõudnud välja Ungari ja Slovakkia piirini, oli ta läbinud kaunis mitmekülgseid maastikke.
Kõige kõrgem ületatud mägi oli peaaegu 3500 meetrit! Loomulikult on seikluse juurde kuulunud ka ujumisoskusi proovile panevad jõed ning ohtlikud maanteed. Ka kultuurikogemustest ei ole jäänud vajaka. Aastavahetuse veetis M237 näiteks Viini lähistel. Budapestigi on ta üsna lähedalt uudistanud ning sellest linnast möödumiseks kulus tal terve kuu!
Kes teab, kui kaugele M237 jalad oleks teda viinud silmarõõmu otsingul, kui ta elu poleks ootamatult lõppenud. Üsna varsti oleks see Alpi hundipopulatsioonist pärit kriimsilm Karpaatia populatsioonini jõudnud ja ilmselt sealt endale kaaslase leidnud. Loodame, et järgmine taoline kaelustatud rännuhunt saab vajalikku tuge rahvusvahelisest koostööst. Loodame, et erinevate riikide asjaosalised suudavad kiiremini jagada infot kriimsilmade kohta, keda peaks jahi käigus säästma, kuna nende teaduslik jälgimine toob kõigile piiride üleselt kasu.
Allikas:
https://www.kora.ch/en/news/
Teated
