Põualiblikas Aporia crataegi
Põualiblikaid võis tänavu märgata lendlemas juuni esimesel nädalal ja nende lennuaeg kestab kuni juulikuu keskpaigani.
Põualiblikaid sugupoolte järgi vaatlejal eritada ei anna kuna on sarnase välimusega. Nad on suurte kuni kuue sentimeetrise tiibade siruulatusega liblikad ja tuulevaikse ilmaga jätavad põualiblikad lennupildis vahele paar tiivalööki, et rahulikult õhus hõljuda ning sarnast lennupilti kohtame ainult põualiblikatel, sest teised valged nii päeva- kui ööliblikad paistavad pisematena juba eemalt vaadates.
Põualiblikate valgetel kergelt läbikumavatel üla- ja alatiibadel näeme kontrastselt musti tiivasooni, mis paistavad sarnaselt mõlemal tiivaküljel ning samuti musti tiivanarmaid.
Päris tavalisi põualiblikaid võime pidada pigem metsaliigiks, keda kohtame sagedamini kas metsateedel või -lagendikel, puisniitudel aga vahel mosaiiksetel külamaastikel.
Paarituvad põualiblikad sõnajalal
Kui põualiblikad on tuleva aasta põlvkonnale aluse pannud, siis emasliblikas muneb munad näiteks pihlakatele või viirpuudele, kus liblikaröövikud toituda saavad. Talvituma jäävad jäävadki röövikud, keda tuleva aasta juunikuust alates jälle valmikutena lendlemas näeme.
