Ülemöödunud nädalal jagasime teiega Vabaõhumuusemis kooliõpilaste rajakaamerale jäänud videot šaakali ja mägra öisest interaktsioonist, mis tundus pigem mänguline kui konfliktne. Sestap uurisime teemat natukene lähemalt ja leidsime, et kuigi šaakal ja mäger on mõlemad kiskjad, on tõepoolest täheldatud, et nad võivad rahulikult koos eksisteerida ning seda isegi viisil, mida võiks nimetada sõpruseks.
Tekst: Laura Kiiroja
Näiteks on ühes Leedu uuringus (Stratford, 2015) mainitud juhtumeid, kus šaakal ja mäger jagavad ühiselt päevauinaku- ja varjumisalasid. Ilmselt võivad nad ka koos jahikäike ette võtta ja isegi mängida (kuigi eks nii tõsimeelse tegelasega, nagu seda on kärplane, on üsna keeruline mängule saada).
Põhja-Ameerikas, kus šaakali asemel täidab sama ökonišši koiott, on dokumenteeritud koiottide ja mäkrade vahelisi sõprussuhteid. Näiteks käesolevas rajakaamera videos, mis on filmitud California põhjaosas, on selgelt näha, kuidas koiott kutsub mäkra mängule ning nad üheskoos lõbusasti maanteealusest tunnelist läbi lähevad.
Koiottide ja mäkrade puhul on täheldatud, et nad jahivad koos maa all elutsevaid närilisi. Üheskoos kompenseerivad nad teineteise puudusi - koiott pole kuigi osav kaevur, mäger on aga joostes aeglane ja kohmakas. Maa-aluste näriliste püüdmisel asub kõigepealt tööle mäger kui professionaalne kaevur. Efektiivse kaevetöö tulemusena ajab ta närilised maa alt välja. Võib-olla saab ühe ka kätte, võib-olla aga vupsab mõni näriline kuskilt uru teisest avast välja. Selle väljalipsanud saaklooma saab siis juba kätte väle koiott.
On väga loogiline, et samasugune koostöö jahi käigus, magamisasemete jagamine ja mängimine võib esineda ka Eestis elavate üksikute šaakalite ja mäkrade vahel. Ilmselt säherduse haruldase liikidevahelise suhte tunnistajaks me ülemöödunud nädala video puhul olimegi.
Stratfordi uuringu leiab siit: https://www.tandfonline.com/
