Kiivitaja Vanellus vanellus
Hallis sügismaastikus näeme kiivitajate seltsinguid musta valgekirjutena, kuid nende sulestik on hoopis värvikam: seljasulestik küütleb metalselt sinakasrohelisena ja sabaaluselt paistab roostepruuni. Isas- ja emaslinnu sulestikud on sarnased, ainult emaslinnu peatutt paistab veidi lühemana.
Ilmad on muutunud sügisesteks, oluliselt külmemateks ja lund peaks olema sadanud ning sulanud pea kõikjal. Kõigele vaatamata märkame toimetamas kiivitajate salkasid avara vaatega põldudel, karjamaadel või veekogude randades nii novembris aga soojemate ilmade korral isegi detsembris. Isegi praegusel ajal võime veel kohata kuni tuhandepealisi kiivitajate rändeparvi.
Hästi silmahakkavad on toituvate kiivitajate rändeseltsingud küntud põldudel. Selleks võiks neil kuluda umbes kolmandik lühikesest sügispäevast. Toiduks otsitakse putukate vastseid, röövikuid, ämblikulaadseid ehk selgrootuid, aga vähene osa toidust jääb taimseks - seemnete näol.
Kui kiivitajate seltsing põllule laskub, hajuvad linnud laiali, et nn oma maaala põhjalikult läbi kammida. Kui midagi söödavat leitakse, haaratakse see nokka ja sibatakse veidi maad edasi, kus kõik kordub…
Kiivitajad rändel
Meil pesitsenud kiivitajate äraränne sai alguse kas juulikuu lõpus või augusti alul. Kuid massiline läbiränne lõpeb meie mail oktoobrikuus. Isegi praegu võime veel kohata kuni tuhandepealisi läbirändavate kiivitajate parvi.
Kiivitajate vaatlused: LINK
