Järg teemale huntide interaktsioonid teiste liikidega. Seekord hunt ja skunk.
Tekst: Laura Kiiroja
Video: International Wolf Center
Üks õnnetu skunk oli ennast vingerdanud hundiaedikusse Rahvusvahelises Hundikeskuses, mis asub USA-s Minnesotas asuva Ely väikelinnas. Loomapargi huntidele oli see küll rikastuseks, kuid skunk pidi oma otsust kõvasti kahetsema.
Oktoobri keskel kaadrisse jäänud sündmustikust näeb kenasti, kui vägev relv on skungi haisunõre. Isegi tippkiskjast hundi lööb skungi vänge hais jalust. Eks sellepärast on skungil ka üsna vähe looduslikke vaenlasi. Skungi haisunõre (mille vurtsu on läbi kaamerasilma isegi näha) oli kriimsilmale tõsiselt segavaks teguriks - küll ta üritas haisu maha saada pearaputustega ja nina vastu maad hõõrumisega, küll aevastades. Looduses oleks see võinud pakkuda skungile hea võimaluse põgenemiseks, kuid loomapargi aedikus ta siiski kriimsilmade eest ei pääsenud.
Huvitava tähelepanekuna näeb, kuidas ka teised hundikarja liikmed tulid ennast vastu maapinda hõõruma seal, kus skunk oli oma vurtsu lasknud. Sellise hõõrumise ingliskeelne nimetus on “scent-rolling” ehk siis emakeeli lahtiseletatuna lõhna sees rullimine. Oleme teile varasemalt ka selgitanud, et lõhna sees rullimine ei tähenda tingimata, et hundile see lõhn meeldiks. Vastupandamatu instinkt lõhna sees rullida esineb ka vastumeelsete lõhnade suhtes. Näiteks on loomaaedades täheldatud, et hundid võivad end hõõruda kärbsetõrjevahendi sees (mida nad vihkavad) jne.
Põhjus on ilmselt selles, et üks lõhnade sees rullimise funktsioone arvatakse olevat kaug-kommunikatsioon. Kui hunt on ringi uidates leidnud midagi, mis märkimisväärselt lõhnab, siis on paslik selles rullida, et tagasi karja juurde jõudes saaksid ka teised teada, mille ta leidis. Lõhnaallikaks võib olla midagi head (nt mõni saakloomakorjus) või midagi potentsiaalselt ohtlikku (nt konkurent) - igal juhul on kasulik ka teistele karjaliikmetele info edastada.
Video allikas: International Wolf Center https://www.facebook.com/
