VIDEO: laanepüü ööbimise lumekoobas

Postitas Looduskalender - E, 07.11.2016 - 18.18
Autorid

Video Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

 

 

Sisu

 

Laanepüü         Tetrastes bonasia

 

Esmaspäeva hommikul, kui Ahto video salvestas oli Kauksi kandis Virumaal lund metsavahel paarikümne  sentimeetri jagu. Selline näeb välja laanepüü öine, lumine magamisase. Laanepüü „reetsid“ lumekoopasse jäänud "maisikepikesed". Kohevas, äsja sadanud lumes on neil lausa lust ööbida.

Vanalinnud pidasid septembris – oktoobris oma sügiseset „mängu“ ning sel ajal moodustunud paarid võivad vahel jääda kokku kogu talveks.

Kas neil kanalistel on ka võimalus talvises metsas vahet teha? Isaslinnu kurgualusel märkame suurt musta laiku valges raamistuses. Silmade kohal kitsast, erepunast kulmutriipu ja kuklatutti. Alumisel Arne pildil näeme isaslindu.

Emaslinnu kurgualune sulestik on valkjas ning kuklatutt ainult aimatav ehk kogu sulestik näib isaslinnuga võrreldes kahvatum välja.

Silmavärv kõigil isenditel punakaspruun, väike nokk musta värvi. Pärast sügisest sulgimist näevad noorlinnud juba vanalindude moodi välja.

Laanepüüde halli seljasulestikku kirjavad tumedamad hallid ja pruunikad tähnid. Alapool valge, mustjalt kastanpruunide laikudega. Tiivad ning küljed  roostepruunide laikudega, saba tipus võime märgata musta ristvööti, kui on aega arglikku ja põgenemiserku lindu binokliga jälgida.

Laanepüüde varbaid katavad talvisel ajal „narmad“ – ikka hõlpsam toitu otsides, jäätunud okstel turnida.

Väikese pea, jässaka kehaga isas- ja emaslinnud on enamvähem ühesuurused, kaaludes kolme-neljasaja grammi ringis. Kehapikkus jääb alla neljakümne sentimeetri, tiibade siruulatust lennul umbes pool meetrit.

Lennul kostab laanepüüdele nii iseloomulikku „tiivavurinat“, aga lendu tõusevad kõik meie metsi asustavad kanalised ju „lärmakalt“.

Laanepüüd, meie looduse suuremate metsade põlisasukad püsivad mandri Eestis aasta läbi pesapaikade läheduses, milleks sobivad tiheda alusmetsaga kuuse-segametsad. Talitoiduks otsitakse lepaurbasid ning pungi, aga kui läheduses kasvab kaske, haaba või sarapuud, siis ka nende urvad ja võrsed.

Talvisel ajal võimegi laanepüüdega kokku trehvata lepiku või kaasiku segametsades.

Talviseks arvukuseks hinnatakse viiskümmend kuni sada tuhat isendit - maaspesitsevaid laanepüüsid on meil viimase aastakümnega oluliselt vähemaks jäänud.

Laanepüü

Laanepüü

Sildid

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.