Video salvestas LK team
Fotod Arne Ader
Suur-kirjurähn
Suur-kirjurähn Dendrocopos major
Suur-kirjurähnid võivad olla rändlinnud, kui näiteks põhjas või idas peaks nende talvetoitu - käbisid nappima. Nii võib meie arvukaimale rähniliigile saabuda lisa ja talvine arvukus küündida isegi veerand miljoni linnuni ning vahel veelgi suurema arvukuseni.
Toidukonkurents ( loodusemees.ee )
Suur-kirjurähne kohtame harva majandus- või noortes metsades. Toidukonkurentsi hallpea rähnidega võime märgata vast inimeste lisasöötmise kohtadel, sest hallpead käbide seemneid toiduks ei tarvita.
Suur-kirjurähnid jäävad hallpeadele alla veidi kehapikkuses, aga oluliselt kaalus (umbes 70 kuni 80 grammi),on oma käitumiselt siiski ründavamad.
Suur-kirjurähni isalindu tunneme punase kuklalaigu järgi, sest emaslinnul peas punast värvust me ei märka.
Suur-kirjurähn männikäbiga
Talvisel ajal on suur-kirjurähnidel oluliseks toiduks okaspuude seemed ja pane tähele, et linnud toimetavad praegusel ajal üksikult, kui just toidukonkurendiga samas metsatukas juhuslikult kokku ei saada.
Suur-kirjurähni sepikoda
Kevadel pole selline vaatepilt sepikodadest haruldane. Männikäbisid võib olla kuni poolt tuhat, aga kuusekäbisid, mis on suuremad ka seemnete hulgalt, jupp maad vähem.
Suur-kirjurähnide vaatlused: LINK