Pildistas LK team
Haavataelik
Haavataelik Phellinus tremulae
Meie haabadel kasvab üle seitsmekümne liigi torikulisi, kuid enamus nendest leiab omale kasvukoha mitte elusatel haavatüvedel, vaid lamapuidul või kändudel.
Kõige tavalisemaks ja arvukamaks on haavataelik, aga samas haavapuu suurim vaenlane ehk südamemädaniku tekitaja.
Haavataeliku viljakehad arenevad puude oksaasemetel ja näevad välja hallide kühmude või mügaratena kuni areneb välja nürinurkne viljakeha, mille ülapind on lõhestunud. Viljakeha alumine pool on kaetud väikeste pooridega.
Haavataelikud võivad haabadega koos eksisteerida kuni kolmveerand sajandit, aga kuidas vanust tuvastada?
Kui haavataelik pooleks lõigata, siis näeme, et alumise poole poorid moodustavad torukeste kihid ja iga kiht näitabki juurdekasvu, mis aastaga toimunud.
Haavataelikud nakatavad isegi noortes haavikutes täiesti terveid puid, aga vanemates puistutes on südamemädanikust kahjustatud enamik kasvavatest haabadest.
Harilik taelikudega haab
