Tammiku alune maapind on tiheda lehevaibaga kaetud

Harilik tamm       Quercus robur

Aasta puu langenud lehed on äärmiselt visad kõdunema

Vinni-Pajusti tammiku kirdepoolne puisniiduline osa

Kauni Vinni tammiku kaitseala asutati 1958. aastal. Nüüdseks paikneb kaitseala vaheldusrikkal ja künklikul alal, mis 66 ha suurune, sest 1971. aastal liideti juurde veel Pajusti kaitseala.

Vinni-Pajusti tammiku kaitseala on Eestis vanim ja pindalalt suurim. Kui Vinni tammik on vanem ja looduslikum, siis Pajusti tammik noorem ning pargilikum. Tammiku põhjaosas kasvab üle 300 aasta vanuseid tammesid.

Surnud ja tuule heidetud tamm Mõdriku-Roela maastikukaitsealal

Tamme pakud

Mis siis tänapäeval tammedest peale raiumist saab?  Valdavalt küttenotid nagu pildil või heal juhul mõne osava huvilise poolt, kas tarbelaudadeks, veelgi harvemini osava puusepa poolt meisterdatult mööbliks.