Harilik orav ehk punaorav       Sciurus vulgaris

Oravad toimetavad vastavalt toidu olemasolule ja ei asusta ainult kuusikuid, vaid saavad hästi hakkama ka segametsades, aga tänavu käbipõuda ei ole.

Oravatel kestab veel innaaeg ja nii võime märgata täiskasvanud emast saatmas paari aga vahel isegi mitut isaslooma, kes püüavad igati „temakese“ tähelepanu pälvida ja ka omavahel nagelema kipuvad. Lõpliku paarilise valiku langetab siiski õrnem sugupool.

Pulmaaja lõppedes siirduvad isaloomad tagasi oma elualadele ja sellega nende perelised tegevused lõppevad.

Umbes kuu möödudes näevad esimesed oravapojad pesas ilmavalgust ja poegi toidab, hooldab ning kasvatab emasloom üksinda.

Oravapesa  ( loodusemees.ee )

Oravad on nn päevaloomad ehk sagedamini märgatakse nende tegutsemist paari tunni vältel hommikupoolikuti ja peale puhkust uuesti pealelõunasel ajal.

Õhtuhämaruse saabudes puhatakse juba omaehitatud pesas või puuõõnsuses. Aedinnades lisanduvad tavalistele pesapaikadele kõikvõimalikud hooned kuhu pääseb loomake omale soojustusvillast pesa rajama.

Oravatel on kasutuses mitu pesa ja kui kirbud tükivad liigselt kimbutama, on kenad karusloomad sunnitud pesapaika vahetama.

Orav

Elamute läheduses kasutavad oravad sageli ööbimis- või varjepaigana kuldnokkadele mõeldud pesakaste ja nii pole jälle lindudel pesitsuskohta. Teadupoolest käivad oravad pesakastides ka linnupoegi murdmas.