Metskurvits ehk nepp        Scolopax rusticola

Juba märtsis algasid metskurvitsatel varakevadised mängulennud. Muidu peidulise eluviisiga metskurvitsadd muutuvad nähtavamateks kevadõhtutel, kui isalinnud märgivad oma eluala piire sirgjoonelise lennuga ja seda veel iseloomulikke häälitsuste saatel.

Kuula metskurvitsat: LINK

Metskurvitsad pesitsevad nii kevadel (aprillis–mais) ja teistkordelt suvel (juunis–juulis), aga nende arvukus langus on kestnud juba juba aastakümneid ja seda pigem elupaikade hävimise ning kliimamuutuste mõjul. Tänavu võiks meil pesitseda kuni kolmkümmend tuhat metskurvitsa emaslindu.

Metskurvits ( loodusemees.ee )

Tegu on äärmiselt osavate ja kiirete lendajatega. Sellele aitavad kaasa nii ümaravõitu tiivad kui lai saba. Kuid lindude sisekõrvas asub lisaks kõigele arenenud vestibulaaraparaat, mis tagab neile meisterlendajate võimed.

Metskurvitsate sulestik jätab pruunikirju mulje hoolimata sellest, et sulestikus on arvukalt ka teise värvusega sulgi, aga maapinnal tagab selline sulestik võrratu maskeeringu.

Kaaluvad metskurvitsad kolme kuni neljasaja grammi piires. Silmad asetsevad pea külgedel mis tagab ümbruse hea jälgimise ja noka pikkus võib küündida seitsme sentimeetrini.

Metskurvitsate vaatlused: LINK