„Ingli” jälg aknaklaasil. Tiibade siruulatus 91 cm viitab varese suuruse linnu kokkupõrkele aknaga

Lindude lendamine vastu klaaspindu on üheks peamiseks põhjuseks nende hukkumisel.

Ekslikult arvatakse, et see puudutab vaid linnas elavaid linde, kuid tegelikult on klaaspinnad neile ohtlikud olenemata asukohast. Elupiirkondade laienemise tõttu on probleem muutunud üha suuremaks ning sellele aitab kaasa ka suurte klaaspindade trend hoonetel.

Lindudel puudub võime näha klaaspindu takistusena, mistõttu kokkupõrge toimub küllaltki suure kiiruse pealt ja seetõttu enamik lindudest kas sureb või saab tõsiseid vigastusi. Seetõttu satub ka Eesti Metsloomaühingu hoole alla aastas sadu sulelisi, kellest kahjuks kõik tagasi loodusesse ei jõua. 

Vaatluseid esitades panustad teadustöö tegemisse

Vabatahtliku seire projekti eesmärgiks on kaardistada klaaspindade tõttu hukkuvaid linnuliike ning õnnetusi põhjustavate hoonete või rajatiste tüüpe. Projekti käigus kogutud vaatluseid kasutatakse teadustöö tegemiseks Tartu Ülikooli loomaökoloogia õppetoolis.

Kogutud andmete põhjal saame kindlaks teha, millist tüüpi hooned ja millistes maastikuelementides on lindudele ohtlikumad. 

Vaatluste esitamiseks kasuta loodusvaatluste nutirakendust

Vabatahtlikus seires osalemiseks tuleb vaatlused edastada Keskkonnaagentuurile loodusvaatluste nutirakenduse kaudu. Hoia oma koduteele jäävate suuremate klaashoonete, bussipeatuste ja muude klaasist rajatiste juures silmad lahti.

Klaaspindadega kokkupõrkel hukkuvate lindude vaatluseid ootame aastaringselt, kuid eriti tähelepanelik tasub olla kevadisel (märts-mai) ja sügisesel (september-november) rändeperioodil, mil linde liigub korraga tavapärasest rohkem. 

Oodatud on ka varem tehtud fotoga vaatlused, kuid siis tuleb kaardilt üle kontrollida vaatluse täpne asukoht ning valida korrektne aeg.

Kui leiad vastu klaaspinda lennanud linnu(d): 

• Tee kindlaks, kas lind on elus. Kui lind tundub terve, kuid vajab natuke toibumisaega, siis tõsta ta mõne lähedal asuva puuoksa peale, sõidu- ja liikumisteest eemale. Kui lind on apaatne või väliste vigastustunnustega, siis võta ühendust Eesti Metsloomaühinguga edasise abi saamiseks.
• Kui lind on hukkunud, tee enne lindu liigutamata temast kaks pilti. Üks kaugemas ning teine lähivaates. Piltide abil saame kindlad olla linnu määrangus ning võimalusel määrata ka sugu ja vanust. Ava loodusvaatluste nutirakendus ning sisesta uus vaatlus. Kui Sa liiki määrata ei oska, siis vali rühma tasemel "linnud". Iga erineva liigi kohta tuleb esitada eraldi vaatlus. Vali vaatlust sisestades rakenduses ka vabatahtliku seire projekt "Klaaspindadega kokkupõrkel hukkuvate lindude kaardistamine". Lisa juurde fotod ning enne vaatluse esitamist kontrolli kaardilt üle ka enda asukoht, et vaatlus saaks õige maja juurde. Lisa märkuste lahtrisse ka vaatluse tegemise kellaaeg ning võimalusel ka maja aadress. Esita vaatlus kontrollimiseks.
• Pärast lindude ülesmärkimist tõsta võimalusel hukkunud lind kinda või salvrätiga teelt eemale, et vältida ülesõitmist või pealeastumist. 

Loe lähemalt, kuidas saad vältida lindude lendamist klaaspindadesse:

• Linnud ja klaaspinnad
• Linnud ja akende märgistamine

NB! Osalemiseks ei ole vajalik registreerumine!