Võsa-ritsiklind     Locustella naevia

Võsa-ritsiklinnud elutsevad nii lage- kui põõsasniitudel, luhtadel, kraavipervedel, veekogude kaldaaladel, aga ka raiesmikel. Maikuul saabusid võsa-ritsiklinnud Eestisse.

Võsa-ritsiklind

Praeguse aja ritsikasirinad kuuluvad just ritsiklindudele ja sagedasem „valeritsikas“ ongi võsa-ritsiklind.

Võsa-ritsiklinnu laul kuuldub üksluise pideva sirinana, mis võib lühikeste pausidega kesta isegi mitu tundi järjest.

Võsa-ritsiklinnu laulu võime kuulda kogu ööpäeva jooksul. Pidev laulmine algab päikseloojangu ajal ja on eriti tugev öisel ajal.

Võsa-ritsiklinnud laulavad alates saabumisest mais kuni südasuveni.

Pesa ehitavad võsa-ritsiklinnud maapinnale tiheda taimestiku varju või mättale kasutades ümbruses leiduvat materjali ja sisu vooderdatakse peene materjaliga.

Linnud pesitsevad korra suve jooksul ja munad on juunikuus pesas. Munad valged, pruuni tähnistusega peamiselt viis kuni kuus. Emaslind haudub neid keskeltäbi kaks nädalat ja umbes sama kaua veedavad pojad veel pesas enne lahkumist maailma avastama.