Harilik maavits Solanum dulcamara
Harilikul maavitsal on mürgine kogu taim, kuid juba vähese hulga marjade söömine kutsub esile okserefleksi ja nii on ebatõenäoline, et lapsed saaksid manustada surmava doosi (teadlaste uuringutest ilmneb, et taim sisaldab glükoalkaloid solaniini ja et väikelapse võib tappa kümne vilja söömine). Seega hariliku maavitsaga peab olema ettevaatlik.
Tegu on mitmeaastase poolpõõsaga, mis meie looduses päris tavaline ja kõikjal kasvav. Kasvada meeldib taimedel niiskemates ja varjulisemates kasvukohtades aga ka siseveekogude ja allikate kaldaaladel ning mererandade liivikutel või isegi jäätmaadel. Kuid mererandades kasvavate maavitsade võrsed on karvased, lehed mõlemalt poolt liduskarvased, nahkjad ja paksenenud võrreldes mandril kasvavate suguvendadega. Botaanikud on taime nimetanud karvane maavits /Solanum littorale/
Harilik maavits on taimena väänlev ja edukalt roniv ehk sarnaneb liaanile (ronides oskuslikult näiteks mööda võrkaeda). Taim on maapinna lähedalt puitunud vartega, kuid kasvatab omale suvega väänlevad rohtsed varred, mis võib kasvada kuni paari meetriseks, aga need rohtsed osad talve üle ei ela.
Harilik maavits
Hariliku maavitsa marjad on avatud kasvukohtadel juba värvunud, rippudes kaunilt läikides viljaraagude otstes, mis vastu valgust läbi kumavad. Taime lehed on südajad, aga teritunud tipuga.
Kuid linnud ju söövad hariliku maavitsa marju? See ei pea meile eeskujuks olema sest isegi kariloomadele on harilik maavits mürgine ja loomad taime ei söö.
Must maavits, foto WikipediA
Must maavits Solanum nigrum
Musta maavitsa leiame ka loodusest, aga tegu on pigem umbrohuga. Taimed kasvavad nii aedades, karjamaadel kui põldudel, aga ka jäätmaadel. Rohttaim võib kasvad kuni kolmveerand meetriseks, kuid jääb enamasti poole madalamaaks. Valgeid, umbes sentimeetrise läbimõõduga viie kroonlehega õisi võib taimel leida veel septembris.
Must maavits
Küpsed marjad sisaldavad vähesel määral solaniini, kuid sellest hoolimata on esinenud mürgistusi just lastel ja koduloomadel.
Mürgistusnähud võivad alata kuue kuni kaheteist tunni möödudes marjade söömisest mil tõuseb palavik ja higistatakse. Oksendamisega võib kaasneda kõhuvalu või -lahtisus. Kannatanu võib olla nii uimane kui veidi sonida. Esineda võivad südame rütmihäired, aga ka hingamise puudulikkus.
Juba tutvustatud mürgimarjad:
Harilik kuslapuu: LINK
Punane leeder: LINK
Harilik näsiniin: LINK
Harilik ussilakk: LINK
Harilik paakspuu: LINK
Harilik maikelluke: LINK
Leseleht: LINK
Harilik kikkapuu: LINK
