Lepamaimud kaamera ees. Veebikaamera objektiivi katte kaitse kattub vetikatega ja langenud puulehtedega eks seda tuleb puhastada

Ebapärlikarp          Margaritifera margaritifera

Ebapärlikarbi eluring algab sellega, et emasloomad paiskavad vette väga palju (sadu tuhandeid kuni mitu miljonit) väga väikeseid (0,07-0,08 mm) vastseid. Augusti teine pool ja septembri algus ongi just see aeg. Esimesel nädalal paistis sageli ka kaamerast, et karpidest eraldus valget suitsutaolist udu või kreemikat massi. Kui läheduses liigub forellide noorjärke, siis kinnituvad vastsed kalade lõpustele ja elavad seal parasiitidena 9-10 kuud.

Võldas

Forelli nägemiseks peab omajagu õnne olema, aga kalu satub veebikaamera vaatevälja ikka. Esimeste nädalate kõige sagedasemaks külalisteks kaadris oli võldas (Cottus gobio). Raamatutarkus ütleb, et ta on pigem öine liik ja istub päeval peidus. Kaamerapilt näitab, et pole harv juhus, kui ta tuleb ka päeval peidust välja. Võldase paljud nimed (kivitrull; merihärg, härjapea, rontipea, tölluspea, härjapäts, luts, lodi, lodjapäts, purlak; kont; kondakala; koerakala; kivirull ja järvekurat*) viitavad sellele, et vanasti oli ta tuntum tegelane, kui tänapäeval. Tema saabumise ja lahkumisega kaasneb sogapilv ja see pole juhus, sest taoline varjumine on osa tema elust. Akvaristidele meenutab võldas põhjakoristajat Ancistrust, aga sugulased nad siiski ei ole. Pärast vihmapäevi ja veetaseme tõusu liigub rohkem värviliste lepamaimude parvi.

Ebapärlikarbi pildile on nüüdseks lisatud ka kohapealne veealune heli. Läbi mikrofoni on kuulda vee- ja vihmasolinat ning salapärast krõbistamist, mis kaasneb jõeelanike toitumise või liikumisega mööda mikrofonipinda.

Purinaga väljutavad pärlikarbid vastseid, aga sama hääl kaasneb neil mõnikord ka karbipoolmete sulgemisega.

Kaldalt kuulduvad mikrofoni murutraktoiga niitminer ja trimmerdamine, koera haukumine ning ka näiteks prügiauto möödumine. Inimene oma tavahäälega ebapärlikarbile vette kuuldav ei ole - aga mine sa tea.

Kuula võldase lühitutvustust: LINK