Harilik orav     Sciurus vulgaris

Sügis on olnud pikalt soe, aga tuuled on muutnud metsad ja pargid läbipaistvateks. Vihma- ja lobjakasajuga ei aja oravaid pesast miski välja ja nii võivad käbikuningad mitmeid päevi pesas redutada, sest tänavu sügisel said oravad kenasti toitutud.

Oravate aktiivset liikumist võime märgata ilusate ja päikeseliste hilissügiseste ilmdega ja seda just veidi enne keskpäeva, seljas hallikas talikasukas ja kõrvapintslid uhkelt turritamas.

Oravapesa

Kus silmadega oravapesa otsida?

Parkides, kalmistutel ja lehtpuumetsades on pesa suure tõenäolisusega vanade puude õõnsustes. Nii okas- kui segametsades seevastu tüve lähedale ehitatud kahe sissepääsuga punutis ja muidugi kohandavad mõlemas metsatüübis endale sobivaks ka linnupesi. Koduaedades on kasutusel ka lindude pesakastid.

Orav

Mõne aasta eest leidsin umbes samal ajal, peale tormi suure kase alt maapinnale kukkunud pesa. Mis reetis, et tegu oli oravapesaga? Pesa sisemus oli hästi samblaga vooderdatud, linnud selliselt hilissügisel ei käitu, aga pesaomaniku reetsid kasukakarvad. Oravad ehitavad omale ja kasutavad mitut pesa sest neid tikuvad kirbud kimbutama, kuid mõni aeg tühjalt seisnud pesas on neid tüütuid kiusajaid kindlasti vähem.

Suur osa talvevarusid koguvad oravad enne esimest sadanud lumekatet, aga neil on ikka puudelt või puude alt midagi võimalik tallele panna. Ei maksa imestada, kui oravad pärast puujuurte vahele millegi söödava matmist midagi käppadelt nosivad sest muld on mineraalide rikas ja organismile igati vajalik.

Orav soojustab pesa