Pildil on 6-kuused hundikutsikad - väga sarnased täiskasvanud sutele!
Tekst ja foto: Laura Kiiroja
Alles möödunud kuul kirjutasime vastulause Postimehe eksitavale artiklile sellest, kuidas looduses jäi rajakaamerasse päevasel ajal neli hunti. Nimelt väideti imelik olevat, et hundid päevasel ajal ringi liiguvad ja viidati, et nelja hundi korraga nägemine olevat tavatu. Oma vastulauses selgitasime, et mõlemad on täiesti normaalsed nähtused.
Sel nädalal avaldas Postimees uuesti sarnaselt eksitava artikli pealkirjaga “Pärnumaal sattus kaheksapealine hundikari mitme erineva rajakaamera ette”. Enne artikli avaldamist kõnelesid ajakirjanikud tegelikult ka kahe Rahvuslooma ümarlaua esindajaga. Küsiti, kuidas me olukorda kommenteerime ning kas kaheksa hundi rajakaamera ette sattumine peaks inimestes hirmu tekitama. Sai selgitatud, et hirmuks (ega ka hirmutava uudisloo kirjutamiseks) pole mingit põhjust, sest tegu on täiesti normaalse nähtusega. Hundikarja keskmine suurus nii maailmas laiemalt kui Eestis on 6-8 isendit. See on keskmine suurus, mis tähendab, et on nii suuremaid kui väiksemaid karju. Samuti ei ole midagi imelikku selles, kui hundikari jääb metsas kahe rajakaamera ette - mõlemad kaamerad asusid ju Kaismal, mis ilmselgelt jäi antud hundikarja territooriumi piiresse. (Hundikarjade territooriumi suurustest rääkisime üle-eelmises postituses. Eestis on keskmine hundikarja territoorium 800-1000 km2).
On kahetsusväärne, et neid selgitusi artiklisse ei pandudki. Selle asemel jäeti lugejale mulje justkui oleks tegu uudisväärse looga (ebanormaalse nähtusega) ning hakati rõhutama, kui palju on hundid viimasel ajal “pahandusi teinud” ehk koeri murdnud. Muidugi jäeti mainimata, et sisuliselt kõik murtud koerad olid ketikoerad ning sellist loomapidamispraktikat võib tänapäevaste teadmiste juures pidada inimesepoolseks riskikäitumiseks.
Kasutame siinkohal võimalust selgitada, miks hundikarjas on keskmiselt 6-8 liiget. Kõige levinumad hundikarja mudelid piirkondades, kus huntidele peetakse jahti (sh Eestis), on nn tuumperekonnad. Sinna kuuluvad ema, isa ja nende järglased. Keskmiselt sünnib huntidel kevadeti 3-6 kutsikat (taas, see on keskmine ehk kutsikaid võib ühes pesakonnas ka rohkem sündida). Enamasti võtab looduslik suremus karjast vähemalt pooled kutsikad enne nende esimest sünnipäeva, vahel aga kõik. Kui kahel hundivanemal on sügisel veel elus 6 kutsikat, ongi tegu 8-pealise karjaga (ning novembrikuus näevad kevadised kutsikad juba päris täiskasvanud välja). Samas on võimalik, et kõik 6 polnudki kevadised kutsikad, vaid mõned neist võisid olla ka näiteks eelmise või üle-eelmise aasta järglased. Nimelt lahkuvad noored hundid oma sünnikarjast enamasti elu teisel talvel, kuigi mõned lahkuvad ka varem või hiljem.
On ka tuumkarja mudeli raamidest väljuvaid stsenaariume, mille korral hundikari võib olla 8-liikmeline, kuid needki on täiesti normaalsed olukorrad. Üks mis kindel, pigem on niisuguse suurusega hundikarja silmamisel põhjust rõõmustada, et meil on korralik, normi piires kari.
Viidatud Postimehe artikkel:
https://lemmik.postimees.ee/
Teated
