Metskits ehk kaber       Capreolus capreolus

Ida-Eestis on veel kõrvalteed jäised ja metsa all lund hoolimata suurest sulast mujal Eestis.

Metskitsede elu tänavu talvel säästis loomi. Lumele ei tekkinud tugevat jääkoorikut ja magamisaseme kraapimine oli lihtne. Toituti puhmarinde taimedest: mustika ja pohla vartest ning lehtedest või kanarbikust. Söönuks said loomad umbes pooleteisest kilost ööpäevas ja selliste ilmadega ei tekkinud neil organismis ka vedeliku puudust.

Metskitse magamisase

Nii metskitsede magamise, kui päevane puhkease on üllatavalt pisikesed ja need tuleb loomadel lumest ouhastada kuni pinnaseni, et külmetumise oht oleks väiksem. Puhkama heidetakse kõverdatud jalgadega ja seljaga tuule suunas.

Lisaks pehmele talvele lõppeb koos jaanuariga ka metskitsede ja sokkude jahihooaeg.

Metskitsede asurkonna suurus võiks olla veel üle kuuekümne tuhande, aga viimaste aastatega on see oluliselt vähenenud. 

Täiskasvanud metskitse tüvepikkus on üle meetri, õla kõrgus kolmveerand meetrit ja kaalu üle veerandsaja kilo. Muidugi on sokkude seas suuremaid isendeid ja tänavused talled paistavad talvekarvast hoolimata veidi pisemad, mida saame ka videol märgata.