Parimad pärandniitude majandajad

Kliimaminister Yoko Alender ja Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra tunnustasid 28. jaanuaril silmapaistvamaid pärandniitude majandajaid, kes panustavad oma tegevustega Eesti kõige liigirikkamate maastike säilimisse ning elu hoidmisse maal.

Eestis tegutseb tuhatkond pärandniitude majandajat, kes hooldavad ühtekokku ligi 420 ruutkilomeetrit pärandniite, mitmekesistades oma tegevustega põllumajandust ja kandes hoolt selle eest, et Eesti traditsiooniline maaelu ning looduskeskkond oleks hästi hoitud ja hooldatud.

Sel aastal said tunnustuse Kalmer Visnapuu Lääne-Virumaalt, Veiko Ülejõe Raplamaalt, Krista ja Vallo Vilta Läänemaalt ning Linda ja Koit Tikk Hiiumaalt. Lisaks tunnustati väikeettevõtjat Ulvi Koovi ühes tema poegadega Lahemaalt.

Kui praegu majandatakse pärandniite 0,91% Eesti territooriumist, siis 20. sajandi algul katsid pärandniidud hinnanguliselt kuni 40% Eesti territooriumist ehk 1,8 miljonit hektarit. Nii suur kadu võtab eluala tuhandetelt liikidelt. Ilma pühendunud hooldajateta kaoksid need elupaigad sootuks ja koos nendega ka niiduliigid meie maastikelt.

Kalmer Visnapuu (Piira Mahe OÜ)

Seitsmendat põlve põllumees ja hingelt karjakasvataja Kalmer hooldab 62,8 hektarit puis- ja aruniite ning puiskarjamaid. Lisaks karjatab ta väljaspool kaitsealasid pärandniiduilmelisi alasid ning tal on plaanis oma tegevust kaitsealadel laiendada. Kalmeri hooldatav Mädapea tammiku puisniit on nagu elurikkuse oaas keset Virumaa põllumajanduslikku suurtootmist.

Kalmeril on selge visioon, kuidas põllumajandust keskkonnahoidlikult ja jätkusuutlikult majandada. Aktiivse kaasamõtleja ja valdkonna eestkõnelejana põhjendab ta oma tegevusi ja nende looduskaitselisi eesmärke nii kohalike inimestega rääkides kui ka rahvusvaheliste ekspertidega kokku saades.

Vallo ja Krista Vilta

2006. aastal hakkas perekond Vilta taastama ja hooldama peremehe esivanemate kodus asuvat 2,66 hektarilist puisniitu. Aastatega on kasvanud nii talupidamine kui ka pere. Praeguseks on Vallo ja Krista Läänemaa suurimad ja kogemuste poolest rikkaimad soostuvate puisniitude hooldajad: nad hooldavad 114,43 ha soostuvaid puisniite, lisaks 61,58 ha muid niite.

Nende mahetootmise aladel esineb II kaitsekategooriasse kuuluv Eesti soojumikas, suurtel aladel kasvab kuninga-kuuskjalg, lisaks vähemalt kaheksa eri liiki orhideid, siberi võhumõõk, lodukannike ja harilik porss.

Haritud ja keskkonnateadlik Vilta pere paistab silma pühendumuse, kohusetundliku ning eeskujuliku hooldamise, loodushoidliku mõtteviisi ja tegutsemisega ning on seetõttu tunnustust väärt.

Veiko Ülejõe (OÜ Rehe Ait)

Veiko hooldab botaaniliselt väga väärtuslikku kümnekonna hektari suurust puisniitu Maidla-Iganõmme hoiualal Raplamaal. See, millise entusiasmi, fantaasia ja loovusega ta oma puisniite taastab ja hooldab, on tunnustust väärt! Veiko on oma põhiametilt Märjamaa päästekomando meeskonnavanem ning hinnatud koostööpartner nii kohalikus kogukonnas kui ka ametkondades, alati lahkelt võõrustamas oma puisniidul külalisi nii lähemalt kui kaugemalt, tutvustades oma puisniidu loodusväärtusi, töid ja tegemisi ning looduskoosluste hooldamiseks vajaminevat tehnikat.

Ta on abiks ka teistele hooldajatele, olgu vaja mõni kivi eemaldada, kände freesida või heina koristada. Et Iganõmme puisniit kuulub kahele omanikule, ei saa Veikot kiites jätta veelkord kiitmata ka Veiko naabrit Ulvet.

Linda ja Koit Tikk (Risttee talu)

Linda ja Koit hooldavad koos oma laste ja 300 Eesti tõugu hobusega pärandkooslusi Käina lahe - Kassari maastikukaitsealalt Peipsiveere looduskaitsealani välja. Kokku on nende hallata üle Eesti 754 hektari väärtuslikke pärandmaastikke.

Linda ja Koit on loonud tugeva perekonna, kus teadmised, töövõtted ja armastus looduse vastu on põlvkonnaülene ja ning seda jagatakse lahkelt ka väljaspoole. Nende toel ja eestvedamisel on Eesti loodus saanud tagasi palju ranna- ja aruniite, puiskarjamaid, loopealseid ja soostunud niite. Nad on usaldusväärsed koostööpartnerid, kes osalevad aktiivselt koolitustel, koosolekutel ja infopäevadel ning teevad ettepanekuid valdkonna paremaks toimimiseks. Nad annavad oma loomi rendile maaomanikele, kes soovivad oma maadele jäävaid niite korras hoida.

Linda ja Koit aitavad kannatlikult ja heasoovlikult ka linnastunud inimesel taasluua sidet loodusega, seda kas ratsamatkade kaudu või muul moel. Nad on ära tundnud põhilise – see, mida armastad, tuleb võtta oma südameasjaks ning selle kaitsmine oma peamiseks ülesandeks. Investeerimine Eesti loodusesse on uhkuse asi ja privileeg.

Linda ja Koit Tikk pälvisid ka Maalehe lugejate hääled. Ühte kokku hääletati laureaatide poolt ligi 1300 korda. 29% häätest läksid Lindale ja Koidule.

Ulvi Koov

Ulvi koos oma poegade Richard ja Heinrich Liisiga hooldavad Lahemaa 15 hektaril ranna- ja aruniite ning puiskarjamaid. Hooldamisel on abiks 20 šoti mägiveist.

Nende perekondlikku ettevõtmisse panustab igaüks nii nagu oskab – kas karjatamist, taraehitust, paberimajandust, retseptide väljamõtlemist ja tootearendust tehes. Perega ühiselt hoitakse aga oma kuldaväärt karja ja loodust, et küla elaks ja ka kogukonna tegemistes oleks järjepidevust ja arengut.

Ulvi on oma tootmises võtnud suuna, et ära kasutatakse kõik sabast sarvedeni. Kohalikud Lahemaa restoranid ja rohelise mõtlemise poolest tuntud Fotografiska kasutavad oma menüü rikastamiseks nende toorainet. Kohalik kogukond saab osta erinevaid veiselihatooteid, burksipihvist vorstideni ja pähklitükist hakklihani. Nahad on pargitud ja leiavad kasutust oma majapidamises ning on müügiks.

Ulvi on ka külavanem ja aktiivne kogukonna liige. Tema tegemised on tunnustust väärt, sest ta toimetab looduskaitse jaoks väga olulises valdkonnas südame kutsel ja allahindlusi tegemata.