Pildistas LK team
Ubalehe kasvukoht
Ubaleht Menyanthes trifoliata
Ubalehed kasvavad üpris ohtlikes paikades nagu kinni kasvavate järvede õõtsikud. Turbapinnasel aga madal- ja siirdesoodes, lodu- või soometsades või märgadel lamminiitudel. Sageli ka järvede, jõgede ja kraavide kallastel. Põdrad toituvad hea meelega ubalehtedest, aga sellistes pehme pinnasega kasvukohtades, eriti veel tänavusel vesisel kevadsuvel on neile suisa ohtlikud. Suurtel ja rasketel loomadel on oht sellistesse kohtadesse sisse vajuda, aga soine pinnas võib nad kogunisti omaks võtta.
Õitsele puhkenud ubaleht
Mitmeaastase ja ühekojalise taime kasvukõrgus jääb viisteist kuni kolmkümmend sentimeetri vahemikku. Õitseva taime tunnevad ära need, kes on matkaradade laudteed mööda soo- või rabamatkadel käinud.
Taime leht
Lehed on taimel pikarootsulised, kasvavad välja risoomist maapinna lähedalt kinnitudes taime varrele vahelduvalt. Leht meenutab oalehte, aga on rohelisem, õrnem ja õhulisem.
Botaaniliselt on taime lehed kolmetised ja karvadeta liitlehed, mis koosnevad elliptilistest või äraspidimunajatest tömbi või veidi teritunud tipuga lehekestest. Ühes rootsuga võiks leht kasvada kuni kolmekümne sentimeetriseks.
Ubalehe õisik
Ubalehe õisik kasvab lehtedeta varre tipus ja on päris arvukate õite hulgaga.
Ubalehe õis
Ubalehe õied on mõlemasoolised ja umbes pooleteise sentimeetrise läbimõõduga, viietised ning väikeste kandelehtedega. Õiekroon paistab keskelt valge ja kroonlehe tipp roosana. Õis paistab seestpoolt tihedalt narmastunud või kuidagi karvasena.
