Kas teadsite, et lisaks ujumisele on hundid ka koerlaste kohta üllatavalt osavad ronijad? Haskiomanikud on sellest ilmselt põhjalikult informeeritud, kuna just huntidelt on haskid oma houdinilikud põgenemisoskused pärinud.
Tekst: Laura Kiiroja
Video: Natuurmonumenten
Siin videos on näha Hollandi De Hoge Veluwe rahvusparki sisenevaid hunte. De Hoge Veluwe rahvuspark on nimelt üleni tarastatud - ja seda kaunis vastuoluliselt. Tara põhjus on ajalooliselt (alates 20. sajandi algusest) olnud muflonite ehk mägilammaste, punahirvede ning metssigade pidamine pargi aladel algselt jahipidamise ning hiljem liigisäilituslikul eesmärgil. Kuna tegu on eraomandina hallatava rahvuspargiga, siis on tara tänapäevaseks põhjenduseks muflonite kaitsmine hiljuti Hollandisse naasnud huntide eest. (Kusjuures muflon, erinevalt hundist, ei kuulu Hollandi faunasse, vaid toodi De Hoge Veluwe rahvusparki 1920. aastatel.) Lisaks on taral praktilised eesmärgid - tarastatud pargis on lihtsam kindlaks teha, et parki saavad siseneda vaid piletiraha maksnud külastajad. Looduskaitsjad muidugi kritiseerivad, et sellisel kujul on tegu pigem loomaaia või jahipargi kui rahvuspargiga ning loodusele on tara kahjulik, kuna takistab loomade loomulikku migratsiooni. Igaühel, kes looduses toimivaid süsteeme tunneb, ei jää muud üle kui kriitikaga nõustuda.
Kriimsilmad on oma migratsiooniprobleemid oskuslikult ise lahendanud ja õppinud üle tara ronima. Muflonitel on seis küll märksa nigelam, kuna nemad kindlasti üle aia ei roni ning nüüd, kui hundid sinna sisse pääsevad, on nende šansid märksa kehvemad, kui vabaduses olles.
Hundid on ka loomaaedades näidanud, et kui motivatsioon on kõrge, suudavad nad ennast uskumatult kõrgetest aedadest ja kitsastest piludest välja saada. Loomaaedades on selleks motivatsiooniks vangistuses ja inimeste läheduses viibimisest tulenev tohutu stress (hunt on seetõttu üks keerulisemaid liike loomaaias pidamiseks). Siin videos on võsavillemite motivatsiooniks aga saakloomade rohkus teisel pool tara. Video ilmestab ka lambakasvatajatele, miks on väga oluline, et elektriaed oleks vähemalt 5-realine ning selle läheduses poleks kände/kive, mida hüppeplatvormina kasutada, ega ka auke, mille kaudu aia alt sisse pääseda. Kuid isegi nõuetekohasest elektriaiast üksinda sageli ei piisa, vaid appi tuleb võtta ka teisi tõrjemeetmeid - nt karjakaitsekoerad. Elektriaed koos karjakaitsekoertega ongi praktikas paljudes riikides tõhusaim lammaste kaitse meede (sh tõhusam kui kumbki neist meedetest üksi).
