Hea aialinnuvaatleja!

2017. aasta Suvise aialinnupäeviku tulemused on selgunud.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et aialindude Eesti keskmised näitajad ei olnudki nii halvad kui võis karta. Varased kevadekuulutajad ja luurajad jõudsid tagasi ootuspärasel ajal, kaugrändurite põhimass aga hilines nädala võrra.

Külm aprillikuu möödus paljudel meist siidisabade sirina saatel, kuid varasuvised ööd olid palju vaiksemad, sest rukkirääkusid ja ööbikuid ei jagunud igale poole.

Pesitsemisjuhtusid oli aedades tavapärasel arvul ja ka luhtunud pesitsuste osakaal jäi tüüpilise 5% juurde.

Hea aialinnuvaatleja!

Pühapäeval, 8. oktoobril on viimane aialinnupäeviku päev sellel hooajal. Juba sisestatud vaatlustele põgusalt peale vaadates on näha, et pesitsusaasta oli paljudele lindudele kehvapoolne. Aga mine tea – võib-olla mõnel liigil oli aiakeskkonnas tegutsedes üpris korralik aasta. Et sellesse selgust tuua, on nüüd kätte jõudnud aeg viimase 7 kuu vaatlused veebipäevikusse kirja panna.

Palun vaata oma veebipäeviku andmed üle hiljemalt kolmapäevaks, 11. oktoobriks. Täpsed numbrid ja tulemused selguvad detsembriks pärast vaatluste kontrolli ja analüüsi. Kui mul tekib selle käigus küsimusi, siis võtan vaatlejatega ühendust. Niisiis, millele tähelepanu pöörata?

Avaleht

Hea aialinnuvaatleja!

Hea aialinnuvaatleja!

Jaaniajal on pesitsemine aedades täies hoos. Linnulaulu jääb aga iga päevaga aina vähemaks, sest näljaste poegade kõrvalt ei jää selleks eriti aega. Pärast pesitsuskohast lahkumist pole ju ka territooriumi, mida teistele kuulutada.

Kuna jaaniajal oleme ka meie öösiti aktiivsemad, siis mängib see meile kätte mugava võimaluse kuulda mitmeid öölaulikuid. Seda enam, et kui mullu samal ajal laulsid öölinnud juba loiult, siis tänavu on öölaulikud hilise saabumise tõttu alles päris aktiivsed.

Juuni, suvine talvekuu on jälle käes! Nõnda ka kibekiire pesitsusaeg. Rahetormidest ja külmast ilmast hoolimata peavad linnud oma poegadele toitu leidma ja nad rasketes oludes üles kasvatama. Ja ega see lihtne ei ole.

Saabuval nädalavahetusel soovitan kindlasti teha aias väike ringkäik või uurimisretk (sõltuvalt aia suurusest!) ja selgitada välja, kes on pesast lahkunud ja kes alles alustab. Mis see Eesti keskmine seis siis praegu on?

Suur soe on lõpuks pärale jõudnud ja taimed teevad hoolega oma kaotatud aega tasa. Nii linnad kui ka taluaiad on vahtraõitest kollased ja kohe-kohe lähevad õide nii kirsid kui toomingad. Viimase spurdi pesitsusaladele peavad läbi tegema ka kaugrändurid.

Lepalindusid, kärbsenäppe ja pääsukesi on vähevõitu ning maikuus saabuvate rändlindudega on kohe eriti kitsas käes. Vaid üksikud linnusõbrad on kuulnud peoleode flöödimängu, karmiinleevikese „digivideot“ ja rukkiräägu rääksumist. Aga nad on teel! Suitsupääsukeste ränne on alles praegu täies hoos, nii et küllap saabuvad peagi ka teised linnud.

Hea uudis on see, et vaid paar päeva veel peavad linnud ja meie ühes nendega seda õnnetut ilma kannatama. Pühapäeva õhtust alates olukord muutub ja rändlindude laviin pääseb lõpuks ometi paisu tagant lahti. Esmaspäeva hommikul tasub end varakult välja seada, sest lisaks hiljaks jäänud aprillikuu saabujatele (väike-lehelind, suitsupääsuke, kägu) on juba õhkõrn lootus kohata väike-põõsalindu, lepalindu ja must-kärbsenäppi. Aeg on lõpuks käes!

Kui vaadata tagasi aprillikuule, siis haned arvatavasti väga ei kurtnudki sääraste ilmade üle. Kõhud täis söönud, jätkasid nemad ikka jao kaupa üle Soome lahe liikumist. Seda iseloomustab hästi see, kuidas praeguseks on põldudel peatuvad haneparved muutunud tasahilju lagledest aina must-valgemaks.

Hakkasime juba kevadsoojusega ära harjuma ja mõnel pool Lõuna-Eestis hakkasid isegi remmelgad õitsema, aga nüüd jõuab kohale pikk külmalaine. Saabuv lõokesetalv on lindudele tõsine katsumus. Linnulaulu jääb vähemaks ja ränne katkeb ning lindude põhieesmärgiks kujuneb hõlpsa toidu otsimine ja ellujäämine. Kuid just nüüd võib aias kohtuda selliste liikidega, kes tavaliselt igasse aeda ei satugi.

Lindude toidumajad tuleks nüüd täita seemnesegudega, loodetavasti viimast korda sel kevadel. Seemneid tuleks kindlasti laotada ka maapinnale, kust saavad neid kätte metsvindid, põhjavindid ja mitmed teised liigid, kes jäävad toidumajas turnimisega hätta. Rästaid saab rõõmustada sellega, kui nad leiaksid kompostihunnikust poolriknenud õunu. Seega – kõik õunasahvrit koristama!

Hea aialinnuvaatleja!