Suvine aialinnupäevik

EOÜ, www.eoy.ee/aed

Pildistas Kaisa Äärmaa

Punarind

Suvine aialinnupäevik 2021

Esimesed kevadekuulutajad on loodetavasti koduaiad, metsalaaned ja niiduavarused nüüdseks vallutanud. Ikka tasub heita pilk taevasse ning nähes saabuvaid rändureid, soovitan lehvitada ja teelisi tervitada. Nii on neil teada, et neid on juba pikisilmi oodatud.

Mart Raud kirjeldab oma luuletuses „Lindude kevad” (katkend), kuidas saabujad end mõnusasti sisse seavad.

Lõõritades lendas lõo
üle nurme-nõo,
laskus alla keset kesa,
tegi sinna pesa.

Sauna taga kasvab saar.
Rõõmus rästapaar
lendas sinna, vaatas kongi –
oma jagu ongi.

EOÜ annab teada

Foto Kauri Kuik

Taas on saabunud märts ning algab suvise aialinnupäeviku hooaeg. Aias kohatud liike saab päevikusse märkida kuni 3. oktoobrini 2021. Veebipäeviku täitmine käib tuttaval viisil ja ikka sama mugavalt. Sel aastal saab päevikut mugavamalt täita ka nutitelefonist.
 
Lõppev talv tuletas meile meelde neid õigeid lumiseid talvesid. Kahtlemata mõjutas see Eestis talvitavaid aialinde, kes pidid toidu otsimise ja sooja tagamisega rohkem vaeva nägema. Siinkohal olid kindlasti abiks inimesed, kes lindudele lisatoitu pakkusid. Varasemad soojemad talved on võimaldanud ka külmakartlikel isenditel edukamalt hakkama saada, kuniks taas üks külmem talv tuli.
 

Foto Kauro Kuik

Suvi on meil tänavu kestnud üle ootuste kaua, kuid suvise aialinnupäeviku hooajale tuleb siiski joon alla tõmmata. Palun kõikidel aialinnuvaatlejatel leida eeloleva nädala jooksul veidike aega, et oma veebipäevikud veel korra üle vaadata ja korda seada. 

Eriti oluline on üle vaadata pesitsusandmed, ega need ei ole poolikuks jäänud. Näiteks, kui lindudel olid pesas munad või pojad (selge viide kindlale pesitsemisele), aga päevikus on kirjas vaid tõenäoline pesitsemine (nt pesa ehitamine), siis oleks vaja seda pesitsust päevikus täiendada. Samuti tuleks üle vaadata need kindlad pesitsused, mis on kirja pandud VP märkega. 

Annan veel mõned näpunäited, millele päeviku erinevatel lehtedel tähelepanu pöörata:

EOÜ suvine aialinnupäevik

Pildistas Kaisa Äärmaa

Metskiur

Meelis Uustal, suvise aialinnupäeviku koordinaator

Foto Arne Ader

Kuldnokk meelitab poega esimesele lennule ( www.loodusemees.ee )

Nüüd, mai viimasel nädalal on kätte jõudnud aeg, mil pesast lahkub varakult pesitsemist alustanud lindude järelkasv. Esimene pesakond, kellele veidi enam kui kuu aja pärast järgneb teine, on nüüd lahkumas kodu- ja põldvarblasel, punarinnal ja talvikesel, hall- ja musträstal, mets- ja rohevindil ning kanepilinnul. Aasta ainus pesitsuskord jõuab lõpule kuldnokal ja varesel, salu- ja sinitihasel ning puukoristajal. Aga kuidas seda kõike aialinnupäevikusse kirja panna?

Koostas Meelis Uustal, suvise aialinnupäeviku koordinaator
www.eoy.ee/aed

Foto Arne Ader

Kuldnoka munakoor ( www.loodusemees.ee )

Kuldnokkade sagimine on nüüd ühtäkki hakanud palju rohkem silma paistma. Põhjus on lihtne – iga päev kooruvad uued kuldnokapojad ja vanemad on asunud usinasti poegadele toitu tassima. Järgmise kolme nädala jooksul on lihtne aru saada, millised pesakastid on hõivatud ja saab päevikusse kirja panna. Igaks juhuks tuletan meelde, et aialinnupäevikusse tuleb eraldi kirja panna kõik aias pesitsevad linnupaarid, mitte ainult igast liigist üks. 

Meelis Uustal, suvise aialinnupäeviku koordinaator, www.eoy.ee/aed

Foto Arne Ader

Kanepilind ( www.loodusemees.ee )

Praegu on kätte jõudnud see üürike aeg, kus kõik Euroopas talvitanud rändlinnud on pärale jõudnud igasse metsatukka, aga suurem osa Aafrika linde on alles saabumata. Nädal veel ja siis muutub hommikune linnukoor nii valjuks, et liikide eristamine hakkab tõesti raskusi valmistama. Siin on aga seitse lindu, keda võib praegu paljudes aedades kohata ja laulmas kuulda. 

Laulurästas. Laulurästa laul on pausidega, korrates fraase, nagu „kiri-küüt“ või „Tiit teol“ mitu korda järjest. Laulukõla sarnaneb musträstale, kuid musträsta pausideta flöödilaulu ei saa sõnadesse panna. Praegu on laulurästas õhtul pimedas üks viimaseid lauljaid. 

Foto Arne Ader

Linavästrik ( www.loodusemees.ee )

Märtsikuised kevadekuulutajad on nüüdseks jõudnud pea kõikjale ning alanud on aprillikuiste rändlindude saabumine. Vaatame üle, mida ütlevad meile aialinnupäevikutesse märgitud vaatlused rändlindude tänavuse saabumise kohta. 

•    Põldlõokeste ja kiivitajate kiire saabumine algas 4. märtsil ja kestis 20. märtsini. Sookured alustasid samal ajal, kuid nende saabumine kestis sujuvalt 30. märtsini. Nüüdseks on veel osad Aafrikas talvitunud linnud kohale jõudmata. 
•    Kuldnokkade esimene rändelaine oli 12. ja 20. märtsi vahel, pärast seda on jätkunud sujuv saabumine kuni praeguseni välja. 

Kevad on käes ja eriolukorrale vaatamata veedavad paljud pered aega populaarsetel matkaradadel ja looduskaunites paikades. Praegu on aga on hoopis sinu koduõu parim paik, kus ohutult värskes õhus viibida ja loodusest rõõmu tunda.

Ornitoloogiaühing soovitab kõigil kodus viibijatel pöörata sel kevadel rohkem tähelepanu oma koduaia loodusele ja tehtud vaatlused kirja panna suvisesse aialinnupäevikusse.

www.eoy.ee/aed

Meelis Uustal, suvise aialinnupäeviku koordinaator, www.eoy.ee/aed

Foto Kauro Kuik

Märtsikuu protseduurid päevikupidaja heaolukeskuses

„See aasta tuleb kevad teisiti, tiu-tiu! ja teisiti,“ kirjutas Henrik Visnapuu oma tuntud luuletuses. Nüüd, 101 kevadet hiljem saab sellega kohe eriti nõustuda. Talv oli meil ju sedapuhku enneolematu – kui mitte öelda olematu – ja kevademärgid torkasid looduses silma juba jaanuarist alates. Esmalt hakkasid meid rõõmustama lumikellukesed, veebruar kuulus märtsikellukestele ja märts krookustele.

Päike särab, aiad on kevadõites, linnud muutuvad lärmakamaks ja järjest saabuvad uued rändlinnud. Aga ometi on paljudel meist tunne, et hoolimata varajasest kevadest on midagi veel teisiti. Küllap on selles süüdi muremõtted, mis varjutavad seda kaua igatsetud ja oodatud rõõmsat kevadetunnet. Mida teha?