Hea aialinnuvaatleja!

Tänasega lõppeb tänavune seitsme kuu pikkune Suvise aialinnupäeviku hooaeg. Juba on selge, et tänavu järjekorras kolmandal aialinnupäeviku aastal osales ligi kolmandiku rohkem aialinnuvaatlejaid ja pandi kirja rohkem linnu- ja loodusvaatlusi, kui mullu. See meie suur ühine jõupingutus on väga oluline ja ka vajalik, et heita valgust meie aialindude ning aiaelustiku käekäigule laiemalt.

Täpsed numbrid ja tulemused selguvad küll paari kuu jooksul, pärast vaatluste üle vaatamist (oktoober) ning analüüsi (november). Kui mul tekib selle käigus küsimusi, siis võtan vaatlejatega ühendust.

Detsembris hakkan aialinnupäeviku tulemusi teemade kaupa avaldama. 

Rasvatihase aasta linnumääramise võistluse 8. voor on lõppenud. Kokku oli osalejaid 69, sh algajaid 43 ja edasijõudnuid 26. Kõigile viiele küsimusele vastasid õigesti algajate hulgas 14 ja edasijõudnutest 2

osalejat. Õiged vastused koos selgitustega leiab 8. vooru küsimuste juurest:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Kõikide õigesti vastanute vahel loosisime välja kaks Tartu Ülikooli loodusmuuseumi perepiletit – need võitsid Mai Ivask ja Rimma-Malle Viirlaid.

Möödunud pühapäeval pöördus tuul põhjast lõunakaarde ja tihaste massiline pöördränne põhjasuunas sai sellega otsa. Nüüd on saba-, must-, rasva- ja sinitihased jälle suuna lõunasse võtnud. Jätkub ka hallrästaparvede liikumine lõunasse.

Hea aialinnuvaatleja!

Enamus Aafrikasse lendavatest lindudest ja putuktoidulistest värvulistest on nüüdseks Eestist lahkunud.

Vaid suitsupääsukesi ja väike-lehelinde võib veel oktoobri esimestel päevadelgi kohata.

Praegu võib kõikjal näha-kuulda sega- ja seemnetoidulisi linde. Pihlakad on täis nelja - viite liiki rästaid, siia-sinna sebivad metsvindid ja mitmed teised seemnesõbrad. Niisamuti kostub ümberringi tihaste sädistamist.

Kohe kui kõrgrõhkkond end Läänemere ümbrusesse sisse seadis, sai sügisränne tõsise hoo sisse. Külmad ööd ja soodne tuulesuund andsid stardipaugu kümnetele tuhandetele Soome sookurgedele. Nad on nüüd mitu viimast päeva meilt läbi rännanud ja peatumagi jäänud. Isegi esimesed hane- ja lagleparved on pärale jõudnud. Kuid see on see nn nähtav ränne.

Hea aialinnuvaatleja!

Röövlindude sügisränne on täies hoos. Viimast kahte nädalat on iseloomustanud teated hulludest kullidest, kes kraabivad muruplatsi üles või kes poseerivad lahkelt fotokaamera ees. Need on kõik olnud noored herilaseviud, kes ei oska veel oma jõuvarusid korralikult täiendada. Nii võivadki nad keset rännet äkitselt avastada, et „paak on tühi“. Peaaegu nõrkenud herilaseviud võivadki siis ootamatult sattuda keset linnu ja aedasid ning püüavad esimesi üles leitud herilasepesi maa seest välja kaevata.

Hea aialinnuvaatleja!

Tuleb vast jällegi tõdeda, et loodus kulgeb tänavu oma tavapärasest graafikust natuke eespool. Maikuu lõpus õitsema hakanud vaarikad või jaanipäeva-aegsed pärnaõied ei ole vähemalt Põhja-Eestis sugugi tavapärane pilt. Isegi kui sa pole veel märganud pärnadelt nõnda vara õisi otsida, siis võrast kostuv kimalaste sumin reedab esimesed avanenud õied. Kas oled oma kodukandi pärnad juba üle vaadanud?

Viimasel ajal ongi kimalased aias palju nähtavamaks muutunud. Eks praeguseks ole pesad kosunud ning töölised käivad usinasti nektarit ja õietolmu kogumas.

Rästad, vindid, varblased, tihased ja punarinnad on oma esimese pesakonna üles kasvatanud ja enamus neist valmistub juba järgmiseks. Mõned neist võtavad selle ette samas pesas, teised aga otsivad endale uue pesakoha. Kuldnokad piirduvadki vaid ühe pesitsemisega, aga see ei tähenda, et nende pesakast nüüd kümme kuud tühjana seisab. Suure tõenäosusega on selle üürile võtnud piiritajad, kodu- ja põldvarblased või hoopis lepalind või väänkael. Ärge siis unustage seda päevikusse kirja panna!