Kohe kui kõrgrõhkkond end Läänemere ümbrusesse sisse seadis, sai sügisränne tõsise hoo sisse. Külmad ööd ja soodne tuulesuund andsid stardipaugu kümnetele tuhandetele Soome sookurgedele. Nad on nüüd mitu viimast päeva meilt läbi rännanud ja peatumagi jäänud. Isegi esimesed hane- ja lagleparved on pärale jõudnud. Kuid see on see nn nähtav ränne.

Hea aialinnuvaatleja!

Röövlindude sügisränne on täies hoos. Viimast kahte nädalat on iseloomustanud teated hulludest kullidest, kes kraabivad muruplatsi üles või kes poseerivad lahkelt fotokaamera ees. Need on kõik olnud noored herilaseviud, kes ei oska veel oma jõuvarusid korralikult täiendada. Nii võivadki nad keset rännet äkitselt avastada, et „paak on tühi“. Peaaegu nõrkenud herilaseviud võivadki siis ootamatult sattuda keset linnu ja aedasid ning püüavad esimesi üles leitud herilasepesi maa seest välja kaevata.

Hea aialinnuvaatleja!

Tuleb vast jällegi tõdeda, et loodus kulgeb tänavu oma tavapärasest graafikust natuke eespool. Maikuu lõpus õitsema hakanud vaarikad või jaanipäeva-aegsed pärnaõied ei ole vähemalt Põhja-Eestis sugugi tavapärane pilt. Isegi kui sa pole veel märganud pärnadelt nõnda vara õisi otsida, siis võrast kostuv kimalaste sumin reedab esimesed avanenud õied. Kas oled oma kodukandi pärnad juba üle vaadanud?

Viimasel ajal ongi kimalased aias palju nähtavamaks muutunud. Eks praeguseks ole pesad kosunud ning töölised käivad usinasti nektarit ja õietolmu kogumas.

Rästad, vindid, varblased, tihased ja punarinnad on oma esimese pesakonna üles kasvatanud ja enamus neist valmistub juba järgmiseks. Mõned neist võtavad selle ette samas pesas, teised aga otsivad endale uue pesakoha. Kuldnokad piirduvadki vaid ühe pesitsemisega, aga see ei tähenda, et nende pesakast nüüd kümme kuud tühjana seisab. Suure tõenäosusega on selle üürile võtnud piiritajad, kodu- ja põldvarblased või hoopis lepalind või väänkael. Ärge siis unustage seda päevikusse kirja panna!

Hea aialinnuvaatleja!

Aedades on mitmed linnud juba haudumisega hoos ja varajastel rästastel, varblastel ja kuldnokkadel on pojadki koorunud. Nädal veel ja mõnel pool võib juba esimesi pesast välja hüpanud linnupoegi märgata – küll muru peal kössitamas või oksa peal toitu nõudmas. Kas su aed on selleks valmis?

Hea aialinnuvaatleja!

Aprilli esimene pool kujunes mõnusalt kevadiseks: sinililled on kõikjal õitsema hakanud ja siin-seal ka esimesed võsaülased. Aprilli alguse linnud on samuti kõik kenasti kohal. Hallrästad ja kaelustuvid hakkasid pärale jõudma kohe, kui ilmad märtsi viimasel nädalal soojemaks läksid. Ülejäänud lähimaarändurid saabusid massiliselt aprilli esimese nädala jooksul. Eriti sarnaselt levisid üle maa linavästrik ja punarind. Valge-toonekure saabumine kestab veel edasi – tundub, et vähemalt Põhja-Eesti on neist veel üpris tühi.

Ilmad on olnud kevadised juba kaks nädalat - lumi sulanud, terve hulk esimesi rändlinde saabunud ning õitsvaid kevademärke tuleb iga päevaga juurde. Kevade saabumine on hästi kajastatud ka Suvise aialinnupäeviku andmebaasis, mis on paisunud 8000 vaatluseni.