Talilinnukaamera

Talilinnukaamera uudised. Kõiki talilinnukaamera vanemaid uudiseid (enne 2016) vaata siit.

Talilinnukaamera - suur-kirjurähn

Postitas Looduskalender - K, 05.01.2022 - 08.08

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Otslinnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader

Suur-kirjurähn. Isaslinnul on punane kuklalaik, emaslinnul peas punast värvust ei ole

Suur-kirjurähn. Isaslinnul on punane kuklalaik, emaslinnul peas punast värvust ei ole (www.loodusemees.ee)

Kaameraga toidumajal käivad aeg-ajalt toidulisa hankimas ja rasvapallidega maiustamas ka suur-kirjurähnid. Suur-kirjurähni isaslinnu tunneb ära punase kuklalaigu järgi, emaslinnul peas punast värvust ei ole.

 

Üleni punane pealagi on noortel pesast lahkunud suur-kirjurähnidel, kuid juba sügiseks on nad sulginud ja vanalindudega täpselt ühte moodi.

 

Suur-kirjurähni tunneb kergesti ära ka häälitsuse järgi. Tema kõige tavalisem häälitsus on lühike „kik“, kevade poole võib järjest sagedamini kuulda ka trummeldamist, mis on lühem ja kiirem kui teistel Eestis elavatel rähnidel – kuni 10 lööki umbes poole sekundi jooksul.

Suur-kirjurähni häälitsused: LINK

Oravat oleme kaamerapildis vaid vilksamisi näinud

Postitas Looduskalender - N, 30.12.2021 - 10.10

Veebikaamera kuvatõmmis Made, LK foorumist

Fotod Arne Ader

Orav on tänavu kaamerapildis vilksatanud vaid paar korda

 

Harilik orav ehk punaorav       Sciurus vulgaris

 

Lindude toidulaua tagune umbes poolesaja meetrise kitsa metsatuka taga on kruusatee. Teisel pool teed laius varemalt kaunis mets, aga sealt käis mõne aasta eest üle suur lageraie ja oravaid on ka märksa vähemaks jäänud.

Talilinnukaamera - musttihane

Postitas Looduskalender - T, 28.12.2021 - 10.10

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Otslinnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader ja Mati Kose

Musttihane

Musttihane ( www.loodusemees.ee )

Talilinnukaamera ees on aeg-ajalt märgatud teistest Eestis pesitsevatest tihastest vähearvukamat musttihast. Musttihaseid pesitseb Eestis 15 000-25 000 paari ja talviseks arvukuseks hinnatakse meil 15 000-25 000 isendit – võrdluseks on rasvatihaste talvine arvukus Eestis kuni 1,5 miljonit isendit.

Musttihane on Eesti tihastest väikseim ja näeb välja nagu väike värvitu rasvatihane – pea on tal samamoodi must, põsel suur valge laik, kuid hea on teda eristada valge kuklalaigu ning tiival oleva triibu järgi.

Talilinnukaamera - puukoristaja

Postitas Looduskalender - P, 26.12.2021 - 12.12

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Otslinnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader

Puukoristaja

Puukoristaja ( www.loodusemees.ee )

Lindude toidumajal on sage külaline ka puukoristaja. Kuigi peamiseks toiduks on puukoristajal putukad ja ämblikud, keda ta aastaringselt puukoorepragudest otsib, sööb puukoristaja talvel hea meelega ka seemneid.

Inimese pakutavast on puukoristaja lemmikuks just päevalilleseemned. Kuna puukoristajal on kombeks toidutagavarasid koguda, võib sageli näha teda toidumajalt seemneid eemale tassimas ja koorepragudesse peitmas.

Talilinnukaamera - põhjatihane

Postitas Looduskalender - E, 20.12.2021 - 19.02

 Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader ja Uku Paal

Põhjatihane

Põhjatihane (www.loodusemees.ee)

Lindude toidumajal võib mõnikord näha ka põhjatihast. Kuigi esmapilgul on põhjatihast temaga sarnasest salutihasest keeruline eristada, on põhjatihasel ülapool hallim ja must kurgulaik suurem. Kõige olulisemaks salu- ja põhjatihast eristavaks tunnuseks on põhjatihasel kokkupandud tiival suleservadest moodustuv selgelt heledam ala ehk tiivapaneel.

Palju lihtsam on põhja- ja salutihast eristada häälitsuste järgi.

Põhjatihase häälitsused: LINK

Salutihase häälitsused: LINK

Põhjatihase laul: LINK

Talilinnukaamera - salutihane

Postitas Looduskalender - L, 18.12.2021 - 12.12

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Otslinnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

 

Salutihase heaks määramistunnuseks on ka pisike valge täpp nokatüvikul, mida näeb siiski vaid väga lähedalt vaadeldes või fotolt (www.loodusemees.ee)

Üks tihaseliikidest, kes talilinnukaamera ette satub, on ka salutihane, endise nimetusega sootihane. Talvel tegutsevad salutihased segasalkades koos teiste tihastega ning külastavad siis ka lindude toidumaju. Lisaks peamiselt putukatele ja teistele väikestele selgrootutele on salutihase toiduks talvepoolaastal ka seemned.

Talilinnukaamera - pasknäär

Postitas Looduskalender - N, 16.12.2021 - 10.10

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Otslinnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Pasknäär

Pasknäär ( www.loodusemees.ee )

Musta-valgega viirutatud helesinise tiivanukiga pasknäär on sage lindude toidumajades pakutava rasva, seemnete ja pähklite söömas käija. Kõigesööja paskääri toiduks on marjad, seemned, puude viljad, putukad, ussid, pisinärilised ning ta rüüstab ka teiste lindude pesi.

Sügisel peidab pasknäär talvevaruks sambla alla või puude koorepragudesse suure hulga tammetõrusid ning kuigi vareslasele omaselt on pasknääri ruumimälu väga hea, jääb osa tõrudest talvel leidmata. Need tõrud hakkavad kevadel kasvama ja nii on pasknäär peamiseks tammede levitajaks.

Talilinnukaamera - põldvarblane

Postitas Looduskalender - T, 14.12.2021 - 10.10

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Otslinnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Põldvarblase tunneb lihtsasti ära valgel põsel oleva musta laigu järgi. Sulestiku põhjal põldvarblastel sugu eristada ei saa, kuid suurema musta kurgulaiguga isaslinnud on sotsiaalselt kõrgemal positsioonil (www.loodusemees.ee)

Lindude toidumajal näeb sageli seemneid söömas ka põldvarblasi. Kuna enamasti tegutsevad põldvarblased salkadena, võib neid mõne rikkaliku seemnevalikuga toidumaja juures talve üle elada isegi sadakond. On tähelepanuväärne, et Mandri-Eestis on põldvarblased üldlevinud, kuid saartel aga haruldasemad.

Talilinnukaamera - sinitihane

Postitas Looduskalender - P, 12.12.2021 - 14.14

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Otslinnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Sinitihane  (www.loodusemees.ee)

Kaameraga toidumajal askeldab teiste lindude seas vilgas sinine lind – sinitihane. Kuigi tema toiduks on peamiselt putukad ja teised väikesed selgrootud, toitub ta talvepoolaastal ka taimede seemnetest-marjadest ning maiustab hea meelega inimese poolt pakutavate päevalilleseemnete ja rasvaga. Meelepärase puudumisel võib ta süüa ka puude pungi.

Talilinnukaamera - rasvatihane

Postitas Looduskalender - R, 10.12.2021 - 10.10

Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Rivaalitsevad rasvatihased  (www.loodusemees.ee)

Ka sel aastal alustame veebikaameraga toidumaja külastavate lindude tutvustamist Eesti kõige tuntumast linnust rasvatihasest. Kui pesitsevaid rasvatihaste paare on Eestis 300 000-400 000, siis talvel on rasvatihane Eesti arvukaim talilind – kokku talvitab siin 1-1,5 miljonit isendit.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.