Linnuvaatleja

Linnuvaatlejate päevik: www.linnuvaatleja.ee

Kuldnoka pesakastidest kostab koorunud poegade toidumangumist

Postitas Looduskalender - P, 14.05.2017 - 22.22

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Pesakastide juures kuldnokkade toimetamisi jälgides võib toitu manguvate poegade häälitsuste põhjal järeldada, et vaatamata hilisele ja külmale kevadele on paljudel kuldnokkadel pojad juba koorunud.

Täna, 14. mail olid Tartumaal Vana-Kuustes kuuest kontrollitud pesakastist viies ühe- kuni kolmepäevased pojad. Vaid ühes pesas olid alles munad, kuid seal alustasidki kuldnokad munemisega teistest nädalajagu hiljem.

Kuldnokk muneb tavaliselt 5-7 helesinist muna. Kuuemunaline kurn Vana-Kuustes 30.04.2017

Kuldnokk muneb tavaliselt 5-7 helesinist muna. Kuuemunaline kurn Vana-Kuustes 30.04.2017 / foto: Margus Ots

Just praegu lahkuvad Eestist pesitsusaladele kümned tuhanded haned

Postitas Looduskalender - R, 12.05.2017 - 20.20

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Just praegu lahkuvad Venemaa tundraaladel asuvatele pesitsusaladele kümned tuhanded haned, kes on Eesti põldudel kaks kuud pesitsemise õnnestumiseks rasva kogunud. Haneseire koordinaatori, Eesti Maaülikooli juhtivteaduri Aivar Leito sõnul on Vooremaal täna, 12. mai keskpäevast alates suured haneparved kõrgust kogudes ida- ja kirde suunas lahkunud. Täna võib tõenäoliselt massilist hanerännet näha mitmel pool Ida-Eestis.

Suur-laukhaned, 10.04.2017 Neemisküla, Tartumaa

Suur-laukhaned, 10.04.2017 Neemisküla, Tartumaa / foto: Margus Ots

Juba koorunud tihasepoegadel on tõenäosus ellu jääda väike

Postitas Looduskalender - N, 11.05.2017 - 14.32

Marko Mägi, Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur, marko.magi/at/ut.ee

Ehkki tänavune kevad on hiline ja suur osa Tartu ülikooli zooloogia osakonna linnuökoloogide vaatlusalustest rasvatihastest alustasid munemist tavapärasest hiljem, on esimestel tihastel pojad juba pesas.

Rasvatihase ühepäevased pojad. 12.05.2016, Vana-Kuuste

Rasvatihase ühepäevased pojad. 12.05.2016, Vana-Kuuste / foto: Margus Ots

Hoolimata öisest toidurohkusest eelistavad tutkad toituda päeval

Postitas Looduskalender - T, 09.05.2017 - 14.14

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi/at/ut.ee

Eestis võib rändeperioodil kohata arvukalt põhjapoolsetele pesitsusaladele suunduvaid tutkaid (lad k Calidris pugnax). Kui veel paarkümmend aastat tagasi olid tutkad meie rannikuala tavapärased haudelinnud, siis tänaseks on Eestis pesitsevate tutkaste arvukus langenud vaid paarikümnele paarile – põhjuseks on Euroopa intensiivne põllumajandus ja Eesti rannaniitude taandumine.

Tutkaste nagu ka paljude teiste kahlajate ühed peamised saakobjektid on vihmaussid. Kuna vihmaussid aktiviseeruvad öösel, oleks tutkastel lihtsam toituda pärast päikeseloojangut või öösel, mil võrreldes päevase ajaga on toitu maapinnal märgatavalt rohkem. Siiski näitavad Hollandist kogutud telemeetrilised andmed hoopis tutkaste toitumist päevasel ajal.

Eestis kohati haruldast eksikülalist purpurhaigrut

Postitas Looduskalender - P, 07.05.2017 - 23.34

Teada annab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Eile, 6. mail pildistas loodusfotograaf Janek Joab Võrumaal Antsla lähistel Antsu külas Eestis haruldast eksikülalist purpurhaigrut.

Purpurhaigur. 06.07.2017, Antsu küla, Võrumaa. Erinevalt hallhaigrust on purpurhaigru pea, kael ja tiiva kattesuled punakaspruuni tooniga.

Purpurhaigur. 06.07.2017, Antsu küla, Võrumaa. Erinevalt hallhaigrust on purpurhaigru pea, kael ja tiiva kattesuled punakaspruuni tooniga. / foto: Janek Joab

Kanname valge-toonekure pesad kaardile

Postitas Looduskalender - P, 07.05.2017 - 12.12

Tere, linnuhuvilised!

Varasemad valge-toonekured jõudsid sel aastal Eestisse juba märtsi keskel. Praeguseks on toonekured juba pesadel haudumas ning kõikidel on võimalus aidata kaasa valge-toonekure pesade kaardistamisele.

Esimene valge-toonekure pesapaikade loendus viidi Eestis läbi 1939. aastal – siis pesitses meil 320 paari valge-toonekurgesid. Järjepidevalt on valge-toonekure asurkonda Eestis seiratud alates 1954. aastast.

Linnuvaatleja määramisvõistluse 1. vooru tulemused

Postitas Looduskalender - T, 02.05.2017 - 10.10

Teada annab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Linnuvaatleja määramisvõistluse 1. voor on lõppenud. Kokku oli osalejaid 109, kellest algajaid 72 ja edasijõudnuid 37.

Kõigile viiele küsimusele vastasid algajate hulgas õigesti 37 ja edasijõudnutest 5 osalejat. Vastuseid koos selgitustega saab vaadata 1. vooru küsimuste juurest: algajad ja edasijõudnud.

Väike-konnakotkas

Linnuvaatleja avab teadusuudiste rubriigi

Postitas Looduskalender - E, 01.05.2017 - 22.25

Teada annab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Teadusetegemise eesmärk ei tohi olla omaette nokitsemine. Teadus on põnev ning annab muuhulgas vastused küsimusele miks uuritakse ja tegeletakse just sellega, millega tegeletakse, ja miks sellest tulenev teadmine oluline on. Teadus peaks kõnetama igaüht, kuna küsimused, miks minu ümber asjad on nii nagu nad on, ei sisalda „parim enne“ märget.

Ornitoloogia teadusena ei ole enam ammu vaid binokliga lindude jälgimine. Tänapäeval kasutakse lindude uurimisel ning nendega seotud küsimustele vastuse leidmiseks „tööriistu“, mis on loodud teaduslaborites või inseneride töölaudadel ning uute meetodite rakendamisel on samm-sammult paranenud teadmised nii linnuliikide ökoloogia, looduskaitse kui ka keskkonna seisundi kohta.

Videolugu: segadus koldnoka pesakastis jätkub

Postitas Looduskalender - L, 29.04.2017 - 14.14

Kirjutas Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Kaameraga kuldnoka pesakastis leidis paar päeva tagasi aset pesaparasitismi juhtum, mille puhul pessa üritasid kordamööda muneda võõrad emaslinnud. Nende munetud munad viskas aga pesakasti enda omaks pidav paar välja.

Tartu Ülikooli linnuökoloogia teaduri Marko Mägi kommentaari loe siit: Videolugu: pesaparasitism kuldnoka pesakastis

Eile, 28. aprillil kordusid sarnased sündmused uuesti – veidi rohkem kui tunni aja jooksul käis pesakasti munemas taas kaks võõrast emaslindu ning nüüdki viskasid pesakasti omanikud mõlemad munad – esimese isane ning teise muna emane – pesast välja.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.